Kose Muusikakooli õpilased

Helin-Mari Arder trio

Lauljatar Helin-Mari Arder on isikupärase häälega eesti jazzlauljatar, kes esitab ühesuguse soojusega nii emakeelset loomingut, portugalikeelseid bossa novasid kui ka prantsuse šanssoone. Tema esimene heliplaat ilmus enam kui kümne aasta eest ning läbi aastate on ta võitnud mitmeid lauluauhindu nii Eestis kui välismaal. Arderit seob koostöö paljude armastatud muusikutega nagu Olav Ehala, Lembit Saarsalu, Sergio Bastos jpt ning kontserdid on teda viinud esinema Euroopasse, Ameerikasse ja Venemaale. Muusikapäeval esineb Arder oma trioga, kellega koos on musitseeritud juba ligi 15 aastat. Triose kuuluvad veel Teet Raik kitarril ja trompetil ning Ara Yaralyan kontrabassil.

Viimsi Muusikakooli õpilased

Marek Taamal (viiul) ja Kaisa Laasik (klaver)

Kaisa Laasikut peetakse nii hinnatud ansamblistiks kui ka pedagoogiks. Pärast mõningast pausi õpib ta hetkel taas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaveri eriala magistrantuuris. Aastast 2003 töötab ta ka Viimsi Muusikakoolis kontsertmeistrina. Marek Taamal on Pariisis asuva Saint-Deny nimelise konservatooriumis ning Moskva Riikliku Tšaikovski nimelises konservatooriumis tudeerinud viiuldaja, kes on hinnatud nii solisti, kontsertmeistri kui ka kammermuusikuna ning on andnud kontserte paljudes Euroopa riikides. Hetkel tegutseb Taamal pedagoogi ja ansamblistina Tallinnas.

Ansambel Kellawärk

Ansambel Kellawärk koosneb neljast sõbrast, kes sattusid hea juhuse tahtel üheskoos pilli mängmima. Ja tõepoolest, välja kukub see neil sama täpselt nagu kellavärk. Nende muusikas on tubli annus rõõmsameelsust, mis kuulajaidki nakatab. Ansamblisse kuuluvad Reigo Ahven löökpillidel, Andres Kungla kontrabassil, Andreas Lend tšellol ja Villu Vihermäe elektritšellol.

Kose Muusikakooli õpilased

Viimsi Muusikakooli õpilased

Helin-Mari Arder trio

Lauljatar Helin-Mari Arder on isikupärase häälega eesti jazzlauljatar, kes esitab ühesuguse soojusega nii emakeelset loomingut, portugalikeelseid bossa novasid kui ka prantsuse šanssoone. Tema esimene heliplaat ilmus enam kui kümne aasta eest ning läbi aastate on ta võitnud mitmeid lauluauhindu nii Eestis kui välismaal. Arderit seob koostöö paljude armastatud muusikutega nagu Olav Ehala, Lembit Saarsalu, Sergio Bastos jpt ning kontserdid on teda viinud esinema Euroopasse, Ameerikasse ja Venemaale. Muusikapäeval esineb Arder oma trioga, kellega koos on musitseeritud juba ligi 15 aastat. Triose kuuluvad veel Teet Raik kitarril ja trompetil ning Ara Yaralyan kontrabassil.

Marek Taamal (viiul) ja Kaisa Laasik (klaver)

Kaisa Laasikut peetakse nii hinnatud ansamblistiks kui ka pedagoogiks. Pärast mõningast pausi õpib ta hetkel taas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaveri eriala magistrantuuris. Aastast 2003 töötab ta ka Viimsi Muusikakoolis kontsertmeistrina. Marek Taamal on Pariisis asuva Saint-Deny nimelise konservatooriumis ning Moskva Riikliku Tšaikovski nimelises konservatooriumis tudeerinud viiuldaja, kes on hinnatud nii solisti, kontsertmeistri kui ka kammermuusikuna ning on andnud kontserte paljudes Euroopa riikides. Hetkel tegutseb Taamal pedagoogi ja ansamblistina Tallinnas.

Maimu Jõgeda (akordion)

Maimu Jõgeda on noor ja särav akordionist, kellel hetkel käsil õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lisaks pillimängule tegeleb ta komponeerimisega ning esitab omaloomingut ansamblis Maimztet. Jõgeda on ka väga hea solist ning armastab esitada jazzstandardeid ja pärimuslugusid. Ta on esinenud näiteks Jazzkaarel, Viljandi Pärimusmuusika Festivalil ja Visioonil.

Reinut Tepp (klavessiin) ja barokkmuusikaansambel Nova Casa

Armastastatud klavessinist Reinut Tepp on varajase muusika interpreteet ja hinnatud klavessiiniõppejõud, kes on teinud koostööd selliste tuntud muusikute ja kollektiividega nagu näiteks Tallinna Barokkorkester, Rondellus, Tallinna Kammerorkester jpt. Oma panuse eest mitmete muusikakollektiivide töösse tunnustati Teppi 2010. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga. Käesoleval kontserdil esineb Tepp Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli tudengitest koosneva barokkansambliga Nova Casa.

Auli Lonks (klaver)

Auli Lonks on noorema põlvkonna lubavamaid pianiste. Hetkel õpib ta Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias klaverit Peep Lassmanni juhendamisel. Teda on interpreedina tunnustatud mitmetel Eesti-sisestel ja rahvusvahelistel konkurssidel, näiteks V Eesti Noorte Pianistide konkursil, Läti rahvusvahelise konkursil „Noor virtuoos” jm. Mõne aasta eest osales Lonks saates Klassikatähed, kus ta pääses viie parima muusiku hulka. Ta on esinenud ka rahvusvahelisel festivalil Klaver’08 ja esitanud koos Tallinna Kammerorkestriga Tõnu Kõrvitsa teost “Safra”.

Helin-Mari Arder trio

Lauljatar Helin-Mari Arder on isikupärase häälega eesti jazzlauljatar, kes esitab ühesuguse soojusega nii emakeelset loomingut, portugalikeelseid bossa novasid kui ka prantsuse šanssoone. Tema esimene heliplaat ilmus enam kui kümne aasta eest ning läbi aastate on ta võitnud mitmeid lauluauhindu nii Eestis kui välismaal. Arderit seob koostöö paljude armastatud muusikutega nagu Olav Ehala, Lembit Saarsalu, Sergio Bastos jpt ning kontserdid on teda viinud esinema Euroopasse, Ameerikasse ja Venemaale. Muusikapäeval esineb Arder oma trioga, kellega koos on musitseeritud juba ligi 15 aastat. Triose kuuluvad veel Teet Raik kitarril ja trompetil ning Ara Yaralyan kontrabassil.

Kose Muusikakooli õpilased

Mihkel Poll (klaver)

Mihkel Poll on eesti juhtivaid noorema põlvkonna pianiste, keda iseloomustab väga lai repertuaar Bachist Ligetini. Tal on ette näidata rida edukaid osavõtte nii kodu- kui välismaistel konkurssidel. Nii on ta saanud esimesed preemiad Rina Salo Gallo nimelisel pianistide konkursil ja Tallinna Rahvusvahelisel pianistide konkursil. Ta on andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Portugalist ja Kreekast ning lõpetades USA ja Venemaaga, ning seisnud soliidsete orkestrite ees nagu Sinfonia of Birmingham, Birmingham Schools’ Symphony Orchestra, Norwichi Philharmooniaorkester. Hetkel õpib ta doktorantuuris Ivari Ilja käe all.

Auli Lonks (klaver)

Auli Lonks on noorema põlvkonna lubavamaid pianiste. Hetkel õpib ta Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias klaverit Peep Lassmanni juhendamisel. Teda on interpreedina tunnustatud mitmetel Eesti-sisestel ja rahvusvahelistel konkurssidel, näiteks V Eesti Noorte Pianistide konkursil, Läti rahvusvahelise konkursil „Noor virtuoos” jm. Mõne aasta eest osales Lonks saates Klassikatähed, kus ta pääses viie parima muusiku hulka. Ta on esinenud ka rahvusvahelisel festivalil Klaver’08 ja esitanud koos Tallinna Kammerorkestriga Tõnu Kõrvitsa teost “Safra”.

Viimsi Muusikakooli õpilased

Keila Muusikakooli ja Tabasalu Muusikakooli õpilased

Viimsi Muusikakooli õpilased

Reinut Tepp (klavessiin) ja barokkmuusikaansambel Nova Casa

Armastastatud klavessinist Reinut Tepp on varajase muusika interpreteet ja hinnatud klavessiiniõppejõud, kes on teinud koostööd selliste tuntud muusikute ja kollektiividega nagu näiteks Tallinna Barokkorkester, Rondellus, Tallinna Kammerorkester jpt. Oma panuse eest mitmete muusikakollektiivide töösse tunnustati Teppi 2010. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga. Käesoleval kontserdil esineb Tepp Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli tudengitest koosneva barokkansambliga Nova Casa.

Kose Muusikakooli õpilased

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) ja Andreas Lend (tšello) ja Irina Zahharenkova (klaver)

Sigrid Kuulmann on kõrgelt hinnatud noorema põlve viiuldaja, kes hetkel täiendab end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris, juhendajaks Mari Tampere-Bezrodny. Tema viiulimängu on tunnustatud paljudel konkurssidel, näiteks rahvusvahelisel Heino Elleri nimelisel viiuldajate konkursil. Eriliselt on tähelepanu äratanud tema Tubina, Lutoslawski, Berio ja Bizet’ interpretatsioonid ning ta on teinud koostöö selliste dirigentidega nagu Neeme Järvi, Andres Mustonen, Andrei Tšistjakov, Gregory Rose ja Nicholas Smith. Tal on ette näidata ka rida salvestusi Eesti Raadiole, Eesti Televisioonile ja ERPile.

Armastatud tšellist Andreas Lend on leidnud tunnustust mitmetel konkurssidel. Näiteks hinnati teda vahemikus 2009–2011 “The International Holland Music Sessioni” suveakadeemia stipendiumiga ning 2011. aastal Marje ja Kuldar Singi nimelise preemiaga “Noor Muusik 2011″. Lisaks solistitegevusele lööb Lend aktiivselt kaasa paljudes muusikakollektiivides, näiteks ERSOs, keelpillikvartetis Prezioso, tšellokvartetis C-JAM, Põhjamaade Sümfooniaorkestris jm.

Irina Zahharenkova on oma põlvkonna silmatorkavamaid pianiste, keda iseloomustavad suurepärane mängutehnika ja isikupärane karakter. Need omadused on toonud talle mitmeid konkurivõite, aga ka soliidseid esinemisi, näiteks Itaalias, Saksamaal ja Norras. Ta on soleerinud näiteks ERSO, Iisraeli Filharmoonikute, Helsingi Linnaorkestri ees. Zahharenkova ei piirdu vaid klaverimänguga, vaid ta valdab suurepäraselt ka klavessiini ja haamerklaverit.

Madis Vilgats (tuuba) ja Jakob Teppo (klaver)

Muusikute perest pärit Jakob Teppo alustas oma õpinguid küll klaverist, ent orienteerus vahepeal käevigastuse tõttu ümber hoopis metsasarvele. Nüüd on Teppo naasnud klaveri juurde ning õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrantuuris, Ivari Ilja klaveriklassis. Teda on tunnustatud mitmetel konkurssidel nii klaveri- kui ka metsasarve mängu eest.

Madis Vilgats on kuulunud paljude tunnustatud kollektiivide ridadesse nagu näiteks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, kus ta on hetkel tuuba kontsertmeister. Vilgats on teinud koostööd ka Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri, NYYD-Ensemble’i ja ERSOga. Lisaks EMTAle on ta end täiendanud mitmes muusikakõrgkoolis, näiteks Malmö Muusikakõrgkoolis ja Hannoveri Muusika- ja Teatrikõrgkoolis. Vilgats on esinenud ka solistina Politsei- ja Piirivalveorkestri ning ERSO ees.

Madis Vilgats (tuuba) ja Jakob Teppo (klaver)

Muusikute perest pärit Jakob Teppo alustas oma õpinguid küll klaverist, ent orienteerus vahepeal käevigastuse tõttu ümber hoopis metsasarvele. Nüüd on Teppo naasnud klaveri juurde ning õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrantuuris, Ivari Ilja klaveriklassis. Teda on tunnustatud mitmetel konkurssidel nii klaveri- kui ka metsasarve mängu eest.

Madis Vilgats on kuulunud paljude tunnustatud kollektiivide ridadesse nagu näiteks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, kus ta on hetkel tuuba kontsertmeister. Vilgats on teinud koostööd ka Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri, NYYD-Ensemble’i ja ERSOga. Lisaks EMTAle on ta end täiendanud mitmes muusikakõrgkoolis, näiteks Malmö Muusikakõrgkoolis ja Hannoveri Muusika- ja Teatrikõrgkoolis. Vilgats on esinenud ka solistina Politsei- ja Piirivalveorkestri ning ERSO ees.

Madis Vilgats (tuuba) ja Jakob Teppo (klaver)

Muusikute perest pärit Jakob Teppo alustas oma õpinguid küll klaverist, ent orienteerus vahepeal käevigastuse tõttu ümber hoopis metsasarvele. Nüüd on Teppo naasnud klaveri juurde ning õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrantuuris, Ivari Ilja klaveriklassis. Teda on tunnustatud mitmetel konkurssidel nii klaveri- kui ka metsasarve mängu eest.

Madis Vilgats on kuulunud paljude tunnustatud kollektiivide ridadesse nagu näiteks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, kus ta on hetkel tuuba kontsertmeister. Vilgats on teinud koostööd ka Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri, NYYD-Ensemble’i ja ERSOga. Lisaks EMTAle on ta end täiendanud mitmes muusikakõrgkoolis, näiteks Malmö Muusikakõrgkoolis ja Hannoveri Muusika- ja Teatrikõrgkoolis. Vilgats on esinenud ka solistina Politsei- ja Piirivalveorkestri ning ERSO ees.

Madis Vilgats (tuuba)

Madis Vilgats on kuulunud paljude tunnustatud kollektiivide ridadesse nagu näiteks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, kus ta on hetkel tuuba kontsertmeister. Vilgats on teinud koostööd ka Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri, NYYD-Ensemble’i ja ERSOga. Lisaks EMTAle on ta end täiendanud mitmes muusikakõrgkoolis, näiteks Malmö Muusikakõrgkoolis ja Hannoveri Muusika- ja Teatrikõrgkoolis. Vilgats on esinenud ka solistina Politsei- ja Piirivalveorkestri ning ERSO ees.

Toila Gümnaasiumi mudilaskoor Päikesekillukesed, juhendaja Anu Pungas

Kiviõli Kunstide Kooli õpilased ja õpetajad

Narva Muusikakooli Akordionistide orkester Ad-Libitum, dirigent Ljudmila Juzvik

Tartu Ülikooli Narva Kolledžis esineb Muusikapäeval Narva Muusikakooli akordionistide orkester Ad-Libitum. Dirigent L. Juzvik. Kontsertmeistriteks L.Tšumakova, I.Meštšerjakova, O.Sergejeva.

Liisi Rusnak (vioola), Mizuki Shindo (flööt) ja Anneli Tohver (klaver)

Pianist Anneli Tohver on tudeerinud klaverit Ada Kuuseoksa ja Ivari Ilja käe all. Sellega tema haridustee ei piirdu ning lisaks on ta täiendanud end näiteks Peep Lassmanni, Arbo Valdma, Kalle Randalu ja paljude teiste nimekate pianistide meistriklassides. Tohver on töötanud üle kümne aasta Rahvusooperis Estonia kontsertmeistrina ning teinud klahvpillimängijana kaasa arvukates lavateostes, mille hulgas võib esile tõsta näiteks Mai Murdmaa balletti “Tuleingel” ja Toomas Eduri balletti “Modigliani” Tauno Aintsi muusikale. Tema viimastest töödes on tähelepanu äratanud mõne aasta tagune osalemine Tõnu Kõrvitsa ooperi “Liblikas” ning soleerimine mullu Rahvusooperi orkestri ees Igor Stravinski “Capriccios” klaverile ja orkestrile. Tohver on teinud koostööd ka Pärnu Linnaorkestriga ja mänginud erinevates kammerkoosseisudes. Lisaks töötab ta juba 15 aastat Nõmme Muusikakoolis klaveriõpetaja ja kontsertmeistrina. Käesoleval kontserdil esineb Tohver viiuldaja Liisi Rusnaku ja flöödimängija Mizuki Shindoga.

Liisi Rusnak (vioola), Mizuki Shindo (flööt) ja Anneli Tohver (klaver)

Pianist Anneli Tohver on tudeerinud klaverit Ada Kuuseoksa ja Ivari Ilja käe all. Sellega tema haridustee ei piirdu ning lisaks on ta täiendanud end näiteks Peep Lassmanni, Arbo Valdma, Kalle Randalu ja paljude teiste nimekate pianistide meistriklassides. Tohver on töötanud üle kümne aasta Rahvusooperis Estonia kontsertmeistrina ning teinud klahvpillimängijana kaasa arvukates lavateostes, mille hulgas võib esile tõsta näiteks Mai Murdmaa balletti “Tuleingel” ja Toomas Eduri balletti “Modigliani” Tauno Aintsi muusikale. Tema viimastest töödes on tähelepanu äratanud mõne aasta tagune osalemine Tõnu Kõrvitsa ooperi “Liblikas” ning soleerimine mullu Rahvusooperi orkestri ees Igor Stravinski “Capriccios” klaverile ja orkestrile. Tohver on teinud koostööd ka Pärnu Linnaorkestriga ja mänginud erinevates kammerkoosseisudes. Lisaks töötab ta juba 15 aastat Nõmme Muusikakoolis klaveriõpetaja ja kontsertmeistrina. Käesoleval kontserdil esineb Tohver viiuldaja Liisi Rusnaku ja flöödimängija Mizuki Shindoga.

Liisi Rusnak (vioola), Mizuki Shindo (flööt) ja Anneli Tohver (klaver)

Pianist Anneli Tohver on tudeerinud klaverit Ada Kuuseoksa ja Ivari Ilja käe all. Sellega tema haridustee ei piirdu ning lisaks on ta täiendanud end näiteks Peep Lassmanni, Arbo Valdma, Kalle Randalu ja paljude teiste nimekate pianistide meistriklassides. Tohver on töötanud üle kümne aasta Rahvusooperis Estonia kontsertmeistrina ning teinud klahvpillimängijana kaasa arvukates lavateostes, mille hulgas võib esile tõsta näiteks Mai Murdmaa balletti “Tuleingel” ja Toomas Eduri balletti “Modigliani” Tauno Aintsi muusikale. Tema viimastest töödes on tähelepanu äratanud mõne aasta tagune osalemine Tõnu Kõrvitsa ooperi “Liblikas” ning soleerimine mullu Rahvusooperi orkestri ees Igor Stravinski “Capriccios” klaverile ja orkestrile. Tohver on teinud koostööd ka Pärnu Linnaorkestriga ja mänginud erinevates kammerkoosseisudes. Lisaks töötab ta juba 15 aastat Nõmme Muusikakoolis klaveriõpetaja ja kontsertmeistrina. Käesoleval kontserdil esineb Tohver viiuldaja Liisi Rusnaku ja flöödimängija Mizuki Shindoga.

Narva Muusikakooli õpilased

Kontserdil esinevad Narva Muusikakooli õpilased Anastassia Gontšarova, Oleksjuk Valentina, duo Liina Toiker ja Anna Pomazan, duo Rjabinin Vlad ja Jurgen-Martin Assafrei, Yulia Ulyanenok, Alan Masalov, Uljana Lvova, duo Maksim Volotšinkov ja Nadežda Kopkina, Vlad Rjabinin, Uljana Prosvetova ja muusikakooli keelpilliansambel.

Õpetajad: T.Gontšarova, L.Matvejeva, T.Sokolova, A.Omel, J.Laknovskaja, Ljudmila Homjakova, O.Tsvetkov, L.Jarovaja, N.Podolskaja, T.Šmonina, J.Laknovskaja, S.Voronova

Kontsertmeister on  I. Ivashchenko

Narva Noorte Sümfooniaorkester, dirigent Irina Kossova

Muusikapäeval astub Narva Astri Keskuses ülesse Narva Muusikakooli sümfooniaorkester. Dirigent I. Kossova. Kontsertmeistriteks on  N.Fjodorova, J.Laknovskaja, T.Samsonova.

Sillamäe Muusikakooli õpilased ja õpetajad

Sillamäe Muusikakooli instrumentalistid Viktoria Anikina (klaver), Jekaterina Tšernõševa (klaver), Jevgenia Siroš (akordion), Vladislav Virtonen (bajaan), Bogdan Keplast (akordion), Julia Zõkina (kitarr), Maria Leiv (viiul), ansamblistid Tatjana Danilova, Nadežda Sinjeva ja Mihhail Gorjušin juhendamisel, vokalistid ning pop-jazzmuusikaosakonna õpilased ja õpetajad.

Rahvusooper Estonia poistekoor, dirigent Hirvo Surva

Armastatud koorijuht Hirvo Surva on tuntud mees- ja poistekooride juht. Ta on juhatanud üldlaulupidudel ühendkoore, poiste- ja meeskoore ning on olnud noorte laulupeo kunstiline juht. Surva on töötanud ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise õppejõuna ning on nüüdseks ligi 15 aastat olnud Rahvusooper Estonia poistekoori peadirigent. Aastast 2002 on Surva olnud Eesti Koorijuhtide Liidu esimees. Käesoleval kontserdil juhatabki Surva Rahvusooper Estonia poistekoori.

Harry Traksmann (viiul), Robert Traksmann (viiul), Peeter Traksmann (viiul) Aleksander Traksmann (tšello), Marrit Gerretz-Traksmann (klaver)

Kui muusikat teha, siis ikka kogu suguvõsaga! Sellisest motost näikse lähtuvat ka perekond Traksmannid, kes kõik on tuntud ja armastatud interpreedid. Neist mõni on noorem ja alles oma muusikukarjääri alguses, mõni aga juba soliidne ja tuntud. Muusikapäeval ühendavad Traksmannid oma jõud ning astuvad kõik koos lavale. Esinevad Harry, Robert ja Peeter viiulil, Aleksander tšellol ja Marrit klaveril.

Kristjan-Jaanek Mölder (bariton) ja Eva Jelenskaja (klaver)

Eva Jelenskaja on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal ning jätkab hetkel õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Mati Mikalai juures. Eriti hingelähedaseks peab ta kammermuusika suunda. Sealhulgas on ta koostööd teinud nii instrumentalistide kui lauljatega. Muusikastiililiselt köidavad nii klassitsismiperioodi kuuluv Mozart kui ka romantismiajastu Brahms. Eriti südamelähedaseks peab ta aga Arvo Pärdi loomingut. Käesoleval kontserdil esineb Jelenskaja koos Kristjan-Jaanek Mölderiga. Viimane on Tallinna Muusikakeskkooli lõpetanud nii laulmise kui ka kooridirigeerimise erialal. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on tal bakalaureusekraad kooridirigeerimise erialal ning tulevast aastast jätkuvad õpingud klassikalise laulmise suunal. Aastate jooksul on esinetud solistina rahvusvaheliselt erinevate kooride koosseisudes. 2005. aastal võitis ta oma vanusegrupi ning 2007. aastal saavutas üldvõidu Üle-Eestilisel Poistelaulu konkursil. Muusikast köidab teda nii barokk oma “ilutulestikuga” kui ka näiteks erinevad artistid popmuusika valdkonnas.

Duo Malva & Kirsipu koosseisus Kulno Malva (vokaal, akordion, torupill) ja Tõnis Kirsipu (löökpillid)

Akordion koos laulu- ja kehapillirütmiga kõlab juba nagu ansambel. Kui sinna lisada kaasakiskuvalt gruuviv rütmimootor, siis annab kooslus väiksemat sorti orkestri mõõdu välja. Kulno Malva akordionil, laulul ja torupillil ning Tõnis Kirsipu perkussioonil otsivad muusikas lihtsust, aga ka isikupära, minimalismi ja võimsust.

Marta Pedosk ja Haldi Välimäe (kitarr, laul, djembe)

Marta Pedosk on Viljandimaalt Pilistverest pärit noor lauljanna ja djembeõpetaja. Harukordselt sügava ja samas maheda häälega lauljanna laulab suurepäraselt hispaaniakeelset muusikat.

Haldi Välimäe on 15-aastane noor muusik ja näitleja. Laulnud teisest eluaastast, võitnud kümnel korral Järvamaa laste lauluvõistluse, laulnud Laulukarussellil, andnud soolokontserte, mängib kitarri ning kirjutab ise muusikat. Harrastusnäitlejana osalenud enam kui kümnes teatriprojektis, Ugala Teatris teinud kaks rolli. Lisaks harrastab jalgpalli, kardisõitu.

Duo Malva & Kirsipu koosseisus Kulno Malva (vokaal, akordion, torupill) ja Tõnis Kirsipu (löökpillid)

Akordion koos laulu- ja kehapillirütmiga kõlab juba nagu ansambel. Kui sinna lisada kaasakiskuvalt gruuviv rütmimootor, siis annab kooslus väiksemat sorti orkestri mõõdu välja. Kulno Malva akordionil, laulul ja torupillil ning Tõnis Kirsipu perkussioonil otsivad muusikas lihtsust, aga ka isikupära, minimalismi ja võimsust.

Haldi Välimäe ja Ants Välimäe (kitarrid, laul, suupill)

Haldi Välimäe on 15-aastane noor muusik ja näitleja. Laulnud teisest eluaastast, võitnud kümnel korral Järvamaa laste lauluvõistluse, laulnud Laulukarussellil, andnud soolokontserte, mängib kitarri ning kirjutab ise muusikat. Harrastusnäitlejana osalenud enam kui kümnes teatriprojektis, Ugala Teatris teinud kaks rolli. Lisaks harrastab jalgpalli, kardisõitu. Haldi elab Järvamaal, Imaveres

Duo Malva & Kirsipu koosseisus Kulno Malva (vokaal, akordion, torupill) ja Tõnis Kirsipu (löökpillid)

Akordion koos laulu- ja kehapillirütmiga kõlab juba nagu ansambel. Kui sinna lisada kaasakiskuvalt gruuviv rütmimootor, siis annab kooslus väiksemat sorti orkestri mõõdu välja. Kulno Malva akordionil, laulul ja torupillil ning Tõnis Kirsipu perkussioonil otsivad muusikas lihtsust, aga ka isikupära, minimalismi ja võimsust.

Paide Muusikakooli õpilased

Türi Muusikakooli solistid ja ansamblid

Marion Aruvee (flööt), Ruslan Petrov (tšello) ja Margus Parind (klarnet)

Neid noori muusikuid seob omavahel hea koostöö ning koos on nad esitanud nõudlikku kaasaegset repertuaari. Näiteks osalesid Aruvee, Petrov ja Parind möödunud kevadel Einike Leppiku audiovisuaalse kompositsiooni „Poco a poco morendo con amore“ esiettekandes. Samuti on neil ette näidata rida edukaid esinemisi, näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Prantsuse Instituudi ühises kontserdisarjas Le Chic Classique.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Muusikakooli õpilased ja õpetajad

Kontserdil esinevad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi solistid, puhkpillorkester ja Põltsamaa Muusikakooli bändid, juhendajad Urmas Mägi, Karmo Toome, Reigo Tõnisson

Lembit Orgse (klaver)

Lembit Orgse on hinnatud varajase muusika esitaja. Tema kontserditegevuses moodustavad suure osa esinemised klavessiini- ja basso continuo mängijana ning tema repertuaaris on olulisel kohal J. S. Bachi looming. Eesti Muusika ja Teatriakadeemia õppejõuna on Orgse ka tuntud klaver- ja klahvpillipedagoog ning kuulub Eesti Klaveriõpetaja Ühingu juhatusse.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Muusikakooli õpilased ja õpetajad

Kontserdil esinevad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi solistid, puhkpillorkester ja Põltsamaa Muusikakooli bändid, juhendajad Urmas Mägi, Karmo Toome, Reigo Tõnisson

Marion Aruvee (flööt), Ruslan Petrov (tšello) ja Margus Parind (klarnet)

Neid noori muusikuid seob omavahel hea koostöö ning koos on nad esitanud nõudlikku kaasaegset repertuaari. Näiteks osalesid Aruvee, Petrov ja Parind möödunud kevadel Einike Leppiku audiovisuaalse kompositsiooni „Poco a poco morendo con amore“ esiettekandes. Samuti on neil ette näidata rida edukaid esinemisi, näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Prantsuse Instituudi ühises kontserdisarjas Le Chic Classique.

Marion Aruvee (flööt), Ruslan Petrov (tšello) ja Margus Parind (klarnet)

Neid noori muusikuid seob omavahel hea koostöö ning koos on nad esitanud nõudlikku kaasaegset repertuaari. Näiteks osalesid Aruvee, Petrov ja Parind möödunud kevadel Einike Leppiku audiovisuaalse kompositsiooni „Poco a poco morendo con amore“ esiettekandes. Samuti on neil ette näidata rida edukaid esinemisi, näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Prantsuse Instituudi ühises kontserdisarjas Le Chic Classique.

"Miniorkester tuleb külla" Põltsamaa Muusikakooli õpilased ja õpetajad

Kontserdil pealkirjaga “Miniorkester tuleb külla” astub ülesse Põltsamaa Muusikakooli minipuhkpilliorkester, kus mängivad noorema astme puhkpilliõpilased vanuses 8-12 a. Dirigendiks on Urmas Mägi.

Jõgeva Muusikakooli õpilased

Jõgeva Muusikakool on piirkonna ainuke muusikakool, mis lisaks üldhariduskoolidele loob lastele ja ka täiskasvanutele võimalused täiendava huvihariduse omandamiseks ning isiksuse arendamiseks. Lisaks individuaalsele pilliõppele tegutsevad koolis laulu- ja tantsuosakond, kaks rahvamuusikaansamblit – Nöpsid ja Tuustar, puupuhkpillide ansambel, mudilaskoor ja lastekoor. Muusikakooli õpilased esinevad Jõgeva linna erinevatel üritustel ning käivad ka muusikakooliga koostööd tegevates valdades esinemas. Jõgeva Muusikakoolist on sirgunud nii mitmedki muusikud ja muusikaõpetajad, kes erinevates Eestimaa paikades aitavad hoida meie muusikakultuuri kõrgel tasemel. Eriline koht selles on kanda Jõgeva Muusikakooli vilistlasel helilooja Alo Mattiisenil (1961–1996), kes muutis oma isamaaliste lauludega Eestimaa saatust ning kellest sai laulva revolutsiooni sümbol. 2011 aastal avati Jõgeva muusikakoolis Alo klaveriklass, milles asub heliloojale kuulunud isiklik kabinetklaver

Tuuliki Jürjo (orel)

Omal ajal muusikapedagoogikat tudeerinud Tuuliki Jürjo keskendus hiljem hoopis orelimängule ning on nüüdseks tunnustatud organist ja kirikumuusik. Lisaks organistitegevusele on ta juhatanud näiteks Tartu Maarja koguduse kammerkoori “Soli Deo Gloria”, õpetanud muusikat näiteks Narva Eesti Gümnaasiumis ja Narva Koorikoolis ning olnud organist Narva Aleksandri koguduses. Käesolevast aastast töötab Jürjo Viljandi Pauluse ja Jaani kirikute ja organistina. Tema muusikutöö on viinud teda kontsertidega Leetu, Soome, Rootsi, Saksamaale ja Prantsusmaale. Jürjo on loonud muusikat laste- ja segakooridele, ansamblitele ja solistidele ning kirjutanud oreliteoseid. Ta on ka tegus korraldaja ning organiseerinud kontserdisarju, laulupidusid ja festivale.

Heli Veskus (sopran) ja Jaanika Rand-Sirp (klaver)

Armastatud sopran Heli Veskus jõudis laiema avalikkuse ette 1999. aastal, kui debüteeris Rahvusooperis Estonia donna Elvirana Mozarti ooperis „Don Giovanni“. Selle teatri solist on ta 2001. aastast tänaseni. Veskust iseloomustab lauljana avar repertuaar, kuhu mahub eri ajastute ooperiklassikat, alates Mozartist ja Wagnerist ning lõpetades eesti heliloojatega. Teda on tunnustatud mitmete auhindadega, näiteks Harjumaa teatripreemiaga (2003), Eesti teatri aastaauhinnaga (2004) ja Georg Otsa nimelise preemiaga (2008). Rahvusvahelisel muusikapäeval musitseerib Veskus koos ammuse lavapartneri, pianist Jaanika Rand-Sirbiga.

Pianist Jaanika Rand-Sirp on tuntud mitmekülgse kammermuusikuna. Teda seob tihe koostöö oboemängija Riivo Kallasmaa ja fagotimängija Rene Sepalaanega kollektiivis Arcus Venti. Tal on ka varuks hulk põnevaid vokaalkammermuusika kavasid Annaliisa Pillaku, Karmen Puisi ja Heli Veskusega, kellest viimasega esineb ta Rahvusvahelisel Muusikapäeval. Rand-Sirbil on ette näidata nii mõnigi tähtis tunnustus. Nii on teda hinnatud diplomiga rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil’is (1994) ning omistatud talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium (2003). Rand-Sirp töötab Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis kammeransambli ja kontsertmeistri klassis, aga ka Rahvusooperis Estonia vokalistide kontsertmeistrina.

"Helisev muusika" Kadrina Kunstidekooli ja Väike-Maarja Muusikakooli õpilased

Kadrina Kunstidekoolis õpitakse muusikat ja kunsti. Kool on uhke oma väga tublide ja vahvate õpilaste üle, kes rõõmustavad juba 27. aastat paljusid sõpru oma esinemiste ja kunstinäitustega.

Väike-Maarja Muusikakoolis on alates 1996. aastast piirkonna lastel ja noortel võimalus omandada muusikaline põhiharidus. Muusikakooli õpilased on andnud hulgaliselt kontserte ja osalenud paljudel kultuuriüritustel nii oma vallas kui ka kaugemal. Edukalt on esinetud ka mitmetel vabariiklikel ja rahvusvahelistel festivalidel ning konkurssidel.

Heli Veskus (sopran) ja Jaanika Rand-Sirp (klaver)

Armastatud sopran Heli Veskus jõudis laiema avalikkuse ette 1999. aastal, kui debüteeris Rahvusooperis Estonia donna Elvirana Mozarti ooperis „Don Giovanni“. Selle teatri solist on ta 2001. aastast tänaseni. Veskust iseloomustab lauljana avar repertuaar, kuhu mahub eri ajastute ooperiklassikat, alates Mozartist ja Wagnerist ning lõpetades eesti heliloojatega. Teda on tunnustatud mitmete auhindadega, näiteks Harjumaa teatripreemiaga (2003), Eesti teatri aastaauhinnaga (2004) ja Georg Otsa nimelise preemiaga (2008). Rahvusvahelisel muusikapäeval musitseerib Veskus koos ammuse lavapartneri, pianist Jaanika Rand-Sirbiga.

Pianist Jaanika Rand-Sirp on tuntud mitmekülgse kammermuusikuna. Teda seob tihe koostöö oboemängija Riivo Kallasmaa ja fagotimängija Rene Sepalaanega kollektiivis Arcus Venti. Tal on ka varuks hulk põnevaid vokaalkammermuusika kavasid Annaliisa Pillaku, Karmen Puisi ja Heli Veskusega, kellest viimasega esineb ta Rahvusvahelisel Muusikapäeval. Rand-Sirbil on ette näidata nii mõnigi tähtis tunnustus. Nii on teda hinnatud diplomiga rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil’is (1994) ning omistatud talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium (2003). Rand-Sirp töötab Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis kammeransambli ja kontsertmeistri klassis, aga ka Rahvusooperis Estonia vokalistide kontsertmeistrina.

Kristjan-Jaanek Mölder (bariton) ja Eva Jelenskaja (klaver)

Eva Jelenskaja on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal ning jätkab hetkel õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Mati Mikalai juures. Eriti hingelähedaseks peab ta kammermuusika suunda. Sealhulgas on ta koostööd teinud nii instrumentalistide kui lauljatega. Muusikastiililiselt köidavad nii klassitsismiperioodi kuuluv Mozart kui ka romantismiajastu Brahms. Eriti südamelähedaseks peab ta aga Arvo Pärdi loomingut. Käesoleval kontserdil esineb Jelenskaja koos Kristjan-Jaanek Mölderiga. Viimane on Tallinna Muusikakeskkooli lõpetanud nii laulmise kui ka kooridirigeerimise erialal. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on tal bakalaureusekraad kooridirigeerimise erialal ning tulevast aastast jätkuvad õpingud klassikalise laulmise suunal. Aastate jooksul on esinetud solistina rahvusvaheliselt erinevate kooride koosseisudes. 2005. aastal võitis ta oma vanusegrupi ning 2007. aastal saavutas üldvõidu Üle-Eestilisel Poistelaulu konkursil. Muusikast köidab teda nii barokk oma “ilutulestikuga” kui ka näiteks erinevad artistid popmuusika valdkonnas.

"Helisev muusika" Kadrina Kunstidekooli ja Väike-Maarja Muusikakooli õpilased

Kadrina Kunstidekoolis õpitakse muusikat ja kunsti. Kool on uhke oma väga tublide ja vahvate õpilaste üle, kes rõõmustavad juba 27. aastat paljusid sõpru oma esinemiste ja kunstinäitustega.

Väike-Maarja Muusikakoolis on alates 1996. aastast piirkonna lastel ja noortel võimalus omandada muusikaline põhiharidus. Muusikakooli õpilased on andnud hulgaliselt kontserte ja osalenud paljudel kultuuriüritustel nii oma vallas kui ka kaugemal. Edukalt on esinetud ka mitmetel vabariiklikel ja rahvusvahelistel festivalidel ning konkurssidel.

Kristjan-Jaanek Mölder (bariton) ja Eva Jelenskaja (klaver)

Eva Jelenskaja on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal ning jätkab hetkel õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Mati Mikalai juures. Eriti hingelähedaseks peab ta kammermuusika suunda. Sealhulgas on ta koostööd teinud nii instrumentalistide kui lauljatega. Muusikastiililiselt köidavad nii klassitsismiperioodi kuuluv Mozart kui ka romantismiajastu Brahms. Eriti südamelähedaseks peab ta aga Arvo Pärdi loomingut. Käesoleval kontserdil esineb Jelenskaja koos Kristjan-Jaanek Mölderiga. Viimane on Tallinna Muusikakeskkooli lõpetanud nii laulmise kui ka kooridirigeerimise erialal. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on tal bakalaureusekraad kooridirigeerimise erialal ning tulevast aastast jätkuvad õpingud klassikalise laulmise suunal. Aastate jooksul on esinetud solistina rahvusvaheliselt erinevate kooride koosseisudes. 2005. aastal võitis ta oma vanusegrupi ning 2007. aastal saavutas üldvõidu Üle-Eestilisel Poistelaulu konkursil. Muusikast köidab teda nii barokk oma “ilutulestikuga” kui ka näiteks erinevad artistid popmuusika valdkonnas.

Virumaa Noorteorkester, dirigent Riina Linde

Virumaa Noorteorkestril on selja taga ligi 20 tegutsemisaastat. Kui omal ajal alustati klassikalisest muusikast, siis uus aastatuhat tõi orkestri repertuaari ka pärimusmuusika . Orkestri mängib üle 40 noore muusiku kogu Virumaalt. Orkester on esinenud näiteks Võru Folkloorifestivalil, Viljandi Pärimusmuusikafestivalil, Viru Särul , Baltical, Kihnu viiulifestivalil ja neljal viimasel aastal Viru Folgil Käsmus. Koos on mängitud üldlaulu- ja tantsupidudel , pillipidudel, pidulikel vastuvõttudel oma maakonnas, Kadrioru lossis ning tutvustanud eesti rahvamuusikat Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Tšehhis, Ungaris ja Peterburis. Virumaa Noorteorkestri dirigendiks on Jaanus Põlder. Muusikapäeval musitseeritakse aga Riina Linde juhatusel.

Virumaa Noorteorkester, dirigent Riina Linde

Virumaa Noorteorkestril on selja taga ligi 20 tegutsemisaastat. Kui omal ajal alustati klassikalisest muusikast, siis uus aastatuhat tõi orkestri repertuaari ka pärimusmuusika . Orkestri mängib üle 40 noore muusiku kogu Virumaalt. Orkester on esinenud näiteks Võru Folkloorifestivalil, Viljandi Pärimusmuusikafestivalil, Viru Särul , Baltical, Kihnu viiulifestivalil ja neljal viimasel aastal Viru Folgil Käsmus. Koos on mängitud üldlaulu- ja tantsupidudel , pillipidudel, pidulikel vastuvõttudel oma maakonnas, Kadrioru lossis ning tutvustanud eesti rahvamuusikat Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Tšehhis, Ungaris ja Peterburis. Virumaa Noorteorkestri dirigendiks on Jaanus Põlder. Muusikapäeval musitseeritakse aga Riina Linde juhatusel.

Heli Veskus (sopran) ja Jaanika Rand-Sirp (klaver)

Armastatud sopran Heli Veskus jõudis laiema avalikkuse ette 1999. aastal, kui debüteeris Rahvusooperis Estonia donna Elvirana Mozarti ooperis „Don Giovanni“. Selle teatri solist on ta 2001. aastast tänaseni. Veskust iseloomustab lauljana avar repertuaar, kuhu mahub eri ajastute ooperiklassikat, alates Mozartist ja Wagnerist ning lõpetades eesti heliloojatega. Teda on tunnustatud mitmete auhindadega, näiteks Harjumaa teatripreemiaga (2003), Eesti teatri aastaauhinnaga (2004) ja Georg Otsa nimelise preemiaga (2008). Rahvusvahelisel muusikapäeval musitseerib Veskus koos ammuse lavapartneri, pianist Jaanika Rand-Sirbiga.

Pianist Jaanika Rand-Sirp on tuntud mitmekülgse kammermuusikuna. Teda seob tihe koostöö oboemängija Riivo Kallasmaa ja fagotimängija Rene Sepalaanega kollektiivis Arcus Venti. Tal on ka varuks hulk põnevaid vokaalkammermuusika kavasid Annaliisa Pillaku, Karmen Puisi ja Heli Veskusega, kellest viimasega esineb ta Rahvusvahelisel Muusikapäeval. Rand-Sirbil on ette näidata nii mõnigi tähtis tunnustus. Nii on teda hinnatud diplomiga rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil’is (1994) ning omistatud talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium (2003). Rand-Sirp töötab Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis kammeransambli ja kontsertmeistri klassis, aga ka Rahvusooperis Estonia vokalistide kontsertmeistrina.

Virumaa Noorteorkester, dirigent Riina Linde

Virumaa Noorteorkestril on selja taga ligi 20 tegutsemisaastat. Kui omal ajal alustati klassikalisest muusikast, siis uus aastatuhat tõi orkestri repertuaari ka pärimusmuusika . Orkestri mängib üle 40 noore muusiku kogu Virumaalt. Orkester on esinenud näiteks Võru Folkloorifestivalil, Viljandi Pärimusmuusikafestivalil, Viru Särul , Baltical, Kihnu viiulifestivalil ja neljal viimasel aastal Viru Folgil Käsmus. Koos on mängitud üldlaulu- ja tantsupidudel , pillipidudel, pidulikel vastuvõttudel oma maakonnas, Kadrioru lossis ning tutvustanud eesti rahvamuusikat Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Tšehhis, Ungaris ja Peterburis. Virumaa Noorteorkestri dirigendiks on Jaanus Põlder. Muusikapäeval musitseeritakse aga Riina Linde juhatusel.

Kammerkoor Solare, dirigent Elo Üleoja

Kammerkooril Solare on selja taga pikk ja austusväärne ajalugu. Nimelt alustati dirigent Jarmo Kiige käe all tegevust segaansamblina juba 1977. aastal. Vaid mõned aastad hiljem nimetati end liikmete arvukuse tõttu ümber kammerkooriks. Hiljem on koori juhatanud Anneli Riim, Villem Freiman, Elo Üleoja, Marge Matson ja Keio Soomelt. Solare alustas omal ajal meelelahutuslikuma repertuaariga, ent esitab tänaseks ka süvamuusikat, näiteks Pärdi, Tormise, Monteverdi, Uusbergi jt loomingut. Lisaks klassikutele on koorile kirjutanud muusikat ka mõned kooriliikmed, mistõttu on Solare esmaesitanud 11 uudisteost. Kontserte on antud nii Eestis kui välismaal ning loomulikult osaletakse Tuljaku võistulaulmistel, kammerkooride festivalidel ja suurtel laulupidudel. Oma ajaloolisimaks esinemiseks peab koor juuniküüditamise aastapäeva kontserti 1988. aastal Rakveres Vallimäel, kus lauldi Eesti Vabariigi hümni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.

"Muusikast võlutud" Rakvere Muusikakooli õpilased ja õpetajad

Tallinna Muusikakeskkooli noored interpreedid. Duo Ingrid Kruusmägi (saksofon), Luisa Lõhmus (klaver). Trio Valeri Trahhatšjov (klarnet), Jakob Peäske (fagott), Mihhail Kriiva (klaver). Kvintett Jekaterina Sizova (viiul), Joonas Teppo (viiul), Greten Lehtmaa (vioola), Andres Metspalu (tšello), Mihhail Kriiva (klaver).

Valeri Trahhatšjov alustas klarnetiõpinguid Kohtla-Järve Kunstide Koolis. Alates 2013. aastast õpib ta Tallinna Muusikakeskkoolis. 2015. aastal saavutas ta I koha Eesti Muusikakoolide Liidu konkursil “Parim noor instrumentalist” lõppvoorus.

Ingrid Kruusmägi on 10. aastasest saati õppinud prof. Olavi Kasemaa käe all saksofoni. Tallinna Muusikakeskkooli astus ta 2011. aastal seitsmendasse klassi ja nüüdseks on 11. klassi õpilane, kes on igal aastal saavutanud nii rahvusvahelistel kui ka kodustel konkurssitel auhinnalisi kohti ja osalenud tunnustatud õpetajate meistrikursustel.

Luisa Lõhmus on Tallinna Muusikakeskkooli kasvandik, kes osaleb aktiivselt kooli esindavatel ettevõtmistel ja avalikel kontsertidel. 2009. aastal esines Lõhmus Tallinna Kammerorkestri solistina Mustpeade maja Valges saalis. 2010. aastal võitis Luisa Eesti noorte pianistide konkurrsil „ Robert Schumann 200“ II koha. 2011. aastal võitis ta oma vanuserühmas konkurrsil „ Parim noor instrumentalist 2011“ I koha, Narvas toimunud vabariiklik klaveri eriala instrumentaalkontserdi konkursil oma vanuserühmas I koha ja Eesti noorte pianistide konkursil „ Ferenc Liszt 200“ III koha. 2012. aastal saavutas Luisa Eesti Vabariiklikul konkurss-festivalil “ Mängime Ellerit” laureaadi tiitli. 2013. aastal võitis Luisa Lõhmus I koha kammeransamblite rühmas rahvusvahelisel konkursil Klaipedas duos Ingrid Kruusmägiga.

Andres Alexander Metspalu alustas tšelloõpinguid kuueaastaselt Heino Elleri nimelises Muusikakoolis ning õpib alates 2013. aastast Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta mängib mitmes kammerkooseisus, mis on saavutanud edu nii Eestis kui ka välismaal.

Joonas Teppo alustas viiuliõpinguid Keila Muusikakoolis ning õppis lisaerialana ka löökpille. Hetkel õpib ta Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal. Joonas on pälvinud I koha üleriigilisel viiuliõpilaste konkursil Tallinnas, I koha üleriigilisel muusikakoolide löökpilliõpilaste konkursil I vanuserühmas ning diplomi ja eripreemia Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil Tartus.

Jekaterina Sizova alustas viiuliõpinguid Narva Muusikakoolis ning õpib hetkel Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on pälvinud diplomi VI Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil ning tänavu laureaaditiitli I klaverikammermuusika konkursil „In Corpore” kvarteti koosseisus.

Greten Lehtmaa alustas oma muusikaõpinguid viiuliga, ent jätkas siis vioola erialal. Lehtmaa on osalenud VIII Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil ning pälvis tänavu laureaaditiitli I klaverikammermuusika konkursil “In Corpore” kvarteti koosseisus.

Kuigi Jakob Peäske alustas muusikaõpinguid klaverist, spetsialiseerus ta hiljem ümber fagotile. Ta on saavutanud esimesed kohad näiteks vabariiklikul konkursil “Parim noor instrumentalist” ja rahvusvahelisel E. Mednisi nimelisel konkursil “Young musician” jne. 2014. aasta suvel valiti ta Verbier’ Festivali noorteorkestrisse ning aasta hiljem osalema Euroopa Liidu Noorteorkestri suvelaagrisse. Peäske on esinenud Tallinna Kammerorkestri ja Virumaa Kammerorkestri solistina ning osaleb Harjumaa Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ning ansambel “Yheksa” töös.

Mihhail Kriiva alustas klaveriõpinguid viieaastaselt. Alates 2014. aastast õpib Tallinna Muusikakeskkoolis Mati Mikalai klaveriklassis. Mihhail on pälvinud laureaaditiitli ja eripreemia vabariiklikul koolidevahelisel noorte pianistide konkursil (2015), 1. koha VI rahvusvahelisel konkursil „Young Virtuoso“ Riias (2015) ja laureaaditiitli 1. vabariiklikul klaverikammermuusika konkursil „In Corpore“
(2015). Ta on täiendanud end mitmete tunnustatud pianistide meistrikursustel.

Helen Lepalaan (metsosopran) ja Martti Raide (klaver)

Martti Raide on armastatud pianist, kontsertmeister ja kammermuusik, kelle lavapartneriteks on olnud sellised lauljad nagu Villu Valdmaa ja Mati Turi. Teda seob ka koostöö lauljate Kädy Plaasi, Helen Lokuta ja Rene Soomiga. Raide repertuaari kuulub nii romantismiaegset kui ka kaasaegset klassikat ning ta on osalenud mitmekümne eesti helilooja uudisteose esitusel. Martti Raide on kirjutanud mitmeid muusikaartikleid sellistele väljaannetele nagu Muusika ja Sirp. Antud kontserdil astub ta üles koos metsosoprani Helen Lepalaanega.

Pille Lill (sopran) ja Piia Paemurru (klaver)

Pille Lill on armastatud eesti sopran, kes on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Tema esituses on kõlanud juhtrollid ligi 30 ooperis, näiteks Krahvinna Mozart “Figaro pulmas”, Cio-cio-san Puccini “Madama Butterfly’s”, Amelia Verdi “Maskiballis” jne. Pille Lille on tunnustatud Suure Vankri auhinnaga, ta on olnud Georg Otsa preemia laureaat, Richard Wagneri Ühingu stipendiaat ning piiskop Platoni III järgu ordeni kavaler. Käesoleval kontserdil musitseerib ta koos Piia Paemurruga.

Pianist Piia Paemurru on esinenud solisti ja ansamblistina Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal jm. Tema lavapartneriteks on olnud sellised lauljad nagu Eilene Hannan, Virgilijus Noreika, Jaakko Ryhänen, Margarita Voites, Mati Palm, Pille Lill jpm. Paemurrut on mitmetel lauljate võistlustel tunnustatud parima klaverisaatja eripreemiaga. Hetkel töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Käesoleval kontserdil astub ta üles koos sopran Pille Lillega.

Tallinna Muusikakeskkooli noored interpreedid. Duo Ingrid Kruusmägi (saksofon), Luisa Lõhmus (klaver). Trio Valeri Trahhatšjov (klarnet), Jakob Peäske (fagott), Mihhail Kriiva (klaver). Kvintett Jekaterina Sizova (viiul), Joonas Teppo (viiul), Greten Lehtmaa (vioola), Andres Metspalu (tšello), Mihhail Kriiva (klaver).

Valeri Trahhatšjov alustas klarnetiõpinguid Kohtla-Järve Kunstide Koolis. Alates 2013. aastast õpib ta Tallinna Muusikakeskkoolis. 2015. aastal saavutas ta I koha Eesti Muusikakoolide Liidu konkursil “Parim noor instrumentalist” lõppvoorus.

Ingrid Kruusmägi on 10. aastasest saati õppinud prof. Olavi Kasemaa käe all saksofoni. Tallinna Muusikakeskkooli astus ta 2011. aastal seitsmendasse klassi ja nüüdseks on 11. klassi õpilane, kes on igal aastal saavutanud nii rahvusvahelistel kui ka kodustel konkurssitel auhinnalisi kohti ja osalenud tunnustatud õpetajate meistrikursustel.

Luisa Lõhmus on Tallinna Muusikakeskkooli kasvandik, kes osaleb aktiivselt kooli esindavatel ettevõtmistel ja avalikel kontsertidel. 2009. aastal esines Lõhmus Tallinna Kammerorkestri solistina Mustpeade maja Valges saalis. 2010. aastal võitis Luisa Eesti noorte pianistide konkurrsil „ Robert Schumann 200“ II koha. 2011. aastal võitis ta oma vanuserühmas konkurrsil „ Parim noor instrumentalist 2011“ I koha, Narvas toimunud vabariiklik klaveri eriala instrumentaalkontserdi konkursil oma vanuserühmas I koha ja Eesti noorte pianistide konkursil „ Ferenc Liszt 200“ III koha. 2012. aastal saavutas Luisa Eesti Vabariiklikul konkurss-festivalil “ Mängime Ellerit” laureaadi tiitli. 2013. aastal võitis Luisa Lõhmus I koha kammeransamblite rühmas rahvusvahelisel konkursil Klaipedas duos Ingrid Kruusmägiga.

Andres Alexander Metspalu alustas tšelloõpinguid kuueaastaselt Heino Elleri nimelises Muusikakoolis ning õpib alates 2013. aastast Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta mängib mitmes kammerkooseisus, mis on saavutanud edu nii Eestis kui ka välismaal.

Joonas Teppo alustas viiuliõpinguid Keila Muusikakoolis ning õppis lisaerialana ka löökpille. Hetkel õpib ta Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal. Joonas on pälvinud I koha üleriigilisel viiuliõpilaste konkursil Tallinnas, I koha üleriigilisel muusikakoolide löökpilliõpilaste konkursil I vanuserühmas ning diplomi ja eripreemia Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil Tartus.

Jekaterina Sizova alustas viiuliõpinguid Narva Muusikakoolis ning õpib hetkel Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on pälvinud diplomi VI Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil ning tänavu laureaaditiitli I klaverikammermuusika konkursil „In Corpore” kvarteti koosseisus.

Greten Lehtmaa alustas oma muusikaõpinguid viiuliga, ent jätkas siis vioola erialal. Lehtmaa on osalenud VIII Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil ning pälvis tänavu laureaaditiitli I klaverikammermuusika konkursil “In Corpore” kvarteti koosseisus.

Kuigi Jakob Peäske alustas muusikaõpinguid klaverist, spetsialiseerus ta hiljem ümber fagotile. Ta on saavutanud esimesed kohad näiteks vabariiklikul konkursil “Parim noor instrumentalist” ja rahvusvahelisel E. Mednisi nimelisel konkursil “Young musician” jne. 2014. aasta suvel valiti ta Verbier’ Festivali noorteorkestrisse ning aasta hiljem osalema Euroopa Liidu Noorteorkestri suvelaagrisse. Peäske on esinenud Tallinna Kammerorkestri ja Virumaa Kammerorkestri solistina ning osaleb Harjumaa Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ning ansambel “Yheksa” töös.

Mihhail Kriiva alustas klaveriõpinguid viieaastaselt. Alates 2014. aastast õpib Tallinna Muusikakeskkoolis Mati Mikalai klaveriklassis. Mihhail on pälvinud laureaaditiitli ja eripreemia vabariiklikul koolidevahelisel noorte pianistide konkursil (2015), 1. koha VI rahvusvahelisel konkursil „Young Virtuoso“ Riias (2015) ja laureaaditiitli 1. vabariiklikul klaverikammermuusika konkursil „In Corpore“
(2015). Ta on täiendanud end mitmete tunnustatud pianistide meistrikursustel.

Ansambel Groove Clinic A01

Groove Clinic A01 on Otsa-kooli tudengitest koosnev ansambel, kelle repertuaari kuulub enda kirjutatud, gruuvihõnguline jazz. Noored muusikud on ammutanud mõjutusi nii muusikalistelt eeskujudelt kui ka teistest kultuurivaldkondadest. Gruuvikliinikusse kuuluvad Anna Regina Kalk kitarril, Charles Aaron Zobel klaveril, Robert Nõmman bassil ja Ramuel Tafenau trummidel.

Tallinna Muusikakeskkooli noored interpreedid. Duo Ingrid Kruusmägi (saksofon), Luisa Lõhmus (klaver). Trio Valeri Trahhatšjov (klarnet), Jakob Peäske (fagott), Mihhail Kriiva (klaver). Kvintett Jekaterina Sizova (viiul), Joonas Teppo (viiul), Greten Lehtmaa (vioola), Andres Metspalu (tšello), Mihhail Kriiva (klaver).

Valeri Trahhatšjov alustas klarnetiõpinguid Kohtla-Järve Kunstide Koolis. Alates 2013. aastast õpib ta Tallinna Muusikakeskkoolis. 2015. aastal saavutas ta I koha Eesti Muusikakoolide Liidu konkursil “Parim noor instrumentalist” lõppvoorus.

Ingrid Kruusmägi on 10. aastasest saati õppinud prof. Olavi Kasemaa käe all saksofoni. Tallinna Muusikakeskkooli astus ta 2011. aastal seitsmendasse klassi ja nüüdseks on 11. klassi õpilane, kes on igal aastal saavutanud nii rahvusvahelistel kui ka kodustel konkurssitel auhinnalisi kohti ja osalenud tunnustatud õpetajate meistrikursustel.

Luisa Lõhmus on Tallinna Muusikakeskkooli kasvandik, kes osaleb aktiivselt kooli esindavatel ettevõtmistel ja avalikel kontsertidel. 2009. aastal esines Lõhmus Tallinna Kammerorkestri solistina Mustpeade maja Valges saalis. 2010. aastal võitis Luisa Eesti noorte pianistide konkurrsil „ Robert Schumann 200“ II koha. 2011. aastal võitis ta oma vanuserühmas konkurrsil „ Parim noor instrumentalist 2011“ I koha, Narvas toimunud vabariiklik klaveri eriala instrumentaalkontserdi konkursil oma vanuserühmas I koha ja Eesti noorte pianistide konkursil „ Ferenc Liszt 200“ III koha. 2012. aastal saavutas Luisa Eesti Vabariiklikul konkurss-festivalil “ Mängime Ellerit” laureaadi tiitli. 2013. aastal võitis Luisa Lõhmus I koha kammeransamblite rühmas rahvusvahelisel konkursil Klaipedas duos Ingrid Kruusmägiga.

Andres Alexander Metspalu alustas tšelloõpinguid kuueaastaselt Heino Elleri nimelises Muusikakoolis ning õpib alates 2013. aastast Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta mängib mitmes kammerkooseisus, mis on saavutanud edu nii Eestis kui ka välismaal.

Joonas Teppo alustas viiuliõpinguid Keila Muusikakoolis ning õppis lisaerialana ka löökpille. Hetkel õpib ta Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal. Joonas on pälvinud I koha üleriigilisel viiuliõpilaste konkursil Tallinnas, I koha üleriigilisel muusikakoolide löökpilliõpilaste konkursil I vanuserühmas ning diplomi ja eripreemia Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil Tartus.

Jekaterina Sizova alustas viiuliõpinguid Narva Muusikakoolis ning õpib hetkel Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on pälvinud diplomi VI Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil ning tänavu laureaaditiitli I klaverikammermuusika konkursil „In Corpore” kvarteti koosseisus.

Greten Lehtmaa alustas oma muusikaõpinguid viiuliga, ent jätkas siis vioola erialal. Lehtmaa on osalenud VIII Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil ning pälvis tänavu laureaaditiitli I klaverikammermuusika konkursil “In Corpore” kvarteti koosseisus.

Kuigi Jakob Peäske alustas muusikaõpinguid klaverist, spetsialiseerus ta hiljem ümber fagotile. Ta on saavutanud esimesed kohad näiteks vabariiklikul konkursil “Parim noor instrumentalist” ja rahvusvahelisel E. Mednisi nimelisel konkursil “Young musician” jne. 2014. aasta suvel valiti ta Verbier’ Festivali noorteorkestrisse ning aasta hiljem osalema Euroopa Liidu Noorteorkestri suvelaagrisse. Peäske on esinenud Tallinna Kammerorkestri ja Virumaa Kammerorkestri solistina ning osaleb Harjumaa Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ning ansambel “Yheksa” töös.

Mihhail Kriiva alustas klaveriõpinguid viieaastaselt. Alates 2014. aastast õpib Tallinna Muusikakeskkoolis Mati Mikalai klaveriklassis. Mihhail on pälvinud laureaaditiitli ja eripreemia vabariiklikul koolidevahelisel noorte pianistide konkursil (2015), 1. koha VI rahvusvahelisel konkursil „Young Virtuoso“ Riias (2015) ja laureaaditiitli 1. vabariiklikul klaverikammermuusika konkursil „In Corpore“
(2015). Ta on täiendanud end mitmete tunnustatud pianistide meistrikursustel.

Ansambel Groove Clinic A01

Groove Clinic A01 on Otsa-kooli tudengitest koosnev ansambel, kelle repertuaari kuulub enda kirjutatud, gruuvihõnguline jazz. Noored muusikud on ammutanud mõjutusi nii muusikalistelt eeskujudelt kui ka teistest kultuurivaldkondadest. Gruuvikliinikusse kuuluvad Anna Regina Kalk kitarril, Charles Aaron Zobel klaveril, Robert Nõmman bassil ja Ramuel Tafenau trummidel.

Muusikapäeva tervituskontsertid Noorte Moosekantide Seltsilt

Audru Huvialakeskuse muusikaosakonna õpilased

Audru Huvialakeskus on loodud septembris 2005 eesmärgiga tuua muusika- ja kunsti süvendatud õpe õpilaste kodukohale lähemale. Alates 2013 aastast liituti Audru Kooliga ning nüüd ollakse üld- ja huviharidust pakkuv õppeasutus mille õppetunnid toimuvad Audru, Jõõpre ja Lindi koolimajades. Eelmisel õppeaastal õppis koolis klaverit, kitarri ja plokkflööti kokku 52 õpilast ning kunstiga tegeles 64 õpilast. Neid õpetas 10 õpetajat.

Audru Huvialakeskuse muusikaosakonna õpilased

Audru Huvialakeskus on loodud septembris 2005 eesmärgiga tuua muusika- ja kunsti süvendatud õpe õpilaste kodukohale lähemale. Alates 2013 aastast liituti Audru Kooliga ning nüüd ollakse üld- ja huviharidust pakkuv õppeasutus mille õppetunnid toimuvad Audru, Jõõpre ja Lindi koolimajades. Eelmisel õppeaastal õppis koolis klaverit, kitarri ja plokkflööti kokku 52 õpilast ning kunstiga tegeles 64 õpilast. Neid õpetas 10 õpetajat.

Laura Junson (vokaal) ja Erko Niit (kitarr)

Laura Junson on originaalse häälekasutusega noor laulja, kes jõudis publiku teadvusse ansamblist Kali Briis. Sealjuures pole ta vaid laulja ja kitarrist, vaid ka suurepärane tekstilooja. Nii on paljude viiside taga, mida ta esitab, just tema sõnalooming. Temaga koos musitseerib kitarrist Erko Niit, kellega Laurat seob pikaajaline mõnus loominguline koostöö. Erko oskab võrdselt kasutada nii pilli kui ka oma häält ja nii peeti teda 2006. aastal üleriigilisel solistide konkursil esikoha vääriliseks.

Vokaalansambel Nõianeitsid, juhendaja Marge Lumisalu

Vokaalansambel Nõianeitsid koosneb musikaalsest sõpruskonnast, kuhu kuulub kuus sopranit ja kuus alti. Kui alul lauldi esmajoones enda lõbuks, siis nüüd tehakse seda ka teistele. Nõianeitside esituses võib kuulda nelja eriilmelist kava: rahvuslikku, naljakat, pidulikku ja jõuluteemalist. Lauldaks a capella või väikekannelde, kitarri või klaveri saatel. Ansambli esinemises on olulisel kohal efektsed kostüümid.

Laura Junson (vokaal) ja Erko Niit (kitarr)

Laura Junson on originaalse häälekasutusega noor laulja, kes jõudis publiku teadvusse ansamblist Kali Briis. Sealjuures pole ta vaid laulja ja kitarrist, vaid ka suurepärane tekstilooja. Nii on paljude viiside taga, mida ta esitab, just tema sõnalooming. Temaga koos musitseerib kitarrist Erko Niit, kellega Laurat seob pikaajaline mõnus loominguline koostöö. Erko oskab võrdselt kasutada nii pilli kui ka oma häält ja nii peeti teda 2006. aastal üleriigilisel solistide konkursil esikoha vääriliseks.

Vokaalansambel Nõianeitsid, juhendaja Marge Lumisalu

Vokaalansambel Nõianeitsid koosneb musikaalsest sõpruskonnast, kuhu kuulub kuus sopranit ja kuus alti. Kui alul lauldi esmajoones enda lõbuks, siis nüüd tehakse seda ka teistele. Nõianeitside esituses võib kuulda nelja eriilmelist kava: rahvuslikku, naljakat, pidulikku ja jõuluteemalist. Lauldaks a capella või väikekannelde, kitarri või klaveri saatel. Ansambli esinemises on olulisel kohal efektsed kostüümid.

Laura Junson (vokaal) ja Erko Niit (kitarr)

Laura Junson on originaalse häälekasutusega noor laulja, kes jõudis publiku teadvusse ansamblist Kali Briis. Sealjuures pole ta vaid laulja ja kitarrist, vaid ka suurepärane tekstilooja. Nii on paljude viiside taga, mida ta esitab, just tema sõnalooming. Temaga koos musitseerib kitarrist Erko Niit, kellega Laurat seob pikaajaline mõnus loominguline koostöö. Erko oskab võrdselt kasutada nii pilli kui ka oma häält ja nii peeti teda 2006. aastal üleriigilisel solistide konkursil esikoha vääriliseks.

Pärnu Muusikakooli õpilased ja õpetajad

Aaro Tetsmann (orel)

Kilingi-Nõmme Muusikakooli õpilased

Karl Rammi nim Sindi Muusikakooli õpilased ja õpetajad

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio kontsert-etendus

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio ridadesse on läbi aegade kuulunud meie tänased ja homsed laulutalendid. Neid juhendab kauaaegne ja armastatud muusikapedagoog Ene Rindesalu. Rahvusvahelisel Muusikapäeval astuvad nad ülesse kontsert-etendusega, mille lavastajaks on  Taisto Noor ning muusikaline juhendaja Ene Rindesalu.

Muusikapäeva tervituskontserdid

1. oktoobril toimuvad kontserdid järgmistes kohtades:

Töötukassa Põlva büroos kell 8:00
Bussis liinil Põlva -Tartu väljumisega kell 8.15 Põlvast
Põlva kodukohvikus TILLU kell 12.30
Põlva EDU keskuses kell 17.15

Esinevad lõõtspillimängijad.

Villu Veski (saksofon)

Villu Veski on armastatud eesti saksofonist. Alustanud muusikaõpinguid hoopis klarnetierialal Kuressaare muusikakoolis, asus ta hiljem õppima Tallinna Konservatooriumis saksofoni. Veski repertuaari kuuluvad klassikalised altsaksofoniteosed ning ohtralt muusikat saksofonikvartetile. Olulisel kohal on ka jazz- ja uus muusika. Nii on tema esituses kõlanud Eino Tambergi ja Hillar Kareva saksofonikontserdid, mis olid pühendatud spetsiaalselt talle. Veski on mänginud koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja Nõmme Linnaorkestriga. Lisaks paljudele nimekatele välisfestivalidele on ta teinud kaasa kõigil Eesti jazzfestivalidel, alates Jazzkaarest ja lõpetades Tudengijazziga, ning tema lavapartneriteks on olnud näiteks Sergei Manukjan ja Baluji Shrivastav. Veski on ka hinnatud pedagoog ning jaganud lisaks Otsa-kooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia oma teadmisi meistrikursustel Saksamaal ja Norras.

Villu Veski (saksofon)

Villu Veski on armastatud eesti saksofonist. Alustanud muusikaõpinguid hoopis klarnetierialal Kuressaare muusikakoolis, asus ta hiljem õppima Tallinna Konservatooriumis saksofoni. Veski repertuaari kuuluvad klassikalised altsaksofoniteosed ning ohtralt muusikat saksofonikvartetile. Olulisel kohal on ka jazz- ja uus muusika. Nii on tema esituses kõlanud Eino Tambergi ja Hillar Kareva saksofonikontserdid, mis olid pühendatud spetsiaalselt talle. Veski on mänginud koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja Nõmme Linnaorkestriga. Lisaks paljudele nimekatele välisfestivalidele on ta teinud kaasa kõigil Eesti jazzfestivalidel, alates Jazzkaarest ja lõpetades Tudengijazziga, ning tema lavapartneriteks on olnud näiteks Sergei Manukjan ja Baluji Shrivastav. Veski on ka hinnatud pedagoog ning jaganud lisaks Otsa-kooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia oma teadmisi meistrikursustel Saksamaal ja Norras.

Villu Veski (saksofon)

Villu Veski on armastatud eesti saksofonist. Alustanud muusikaõpinguid hoopis klarnetierialal Kuressaare muusikakoolis, asus ta hiljem õppima Tallinna Konservatooriumis saksofoni. Veski repertuaari kuuluvad klassikalised altsaksofoniteosed ning ohtralt muusikat saksofonikvartetile. Olulisel kohal on ka jazz- ja uus muusika. Nii on tema esituses kõlanud Eino Tambergi ja Hillar Kareva saksofonikontserdid, mis olid pühendatud spetsiaalselt talle. Veski on mänginud koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja Nõmme Linnaorkestriga. Lisaks paljudele nimekatele välisfestivalidele on ta teinud kaasa kõigil Eesti jazzfestivalidel, alates Jazzkaarest ja lõpetades Tudengijazziga, ning tema lavapartneriteks on olnud näiteks Sergei Manukjan ja Baluji Shrivastav. Veski on ka hinnatud pedagoog ning jaganud lisaks Otsa-kooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia oma teadmisi meistrikursustel Saksamaal ja Norras.

Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi, Ühisgümnaasiumi, Laulustuudio, Alu Lasteaed-Algkooli, Hagudi Põhikooli ja Kabala Lasteaed-Põhikooli mudilaskoorid, dirigendid Linda Rosin, Ülle Piil, Thea Paluoja, Kai Kuusemets, Pilvi Pärnapuu, Anu Siniroht ning Rapla Muusikakooli õpilased

Kehtna, Valtu ja Käru Põhikooli, Eidapere Kooli ja Järvakandi Gümnaasiumi mudilaskoorid, dirigendid Lea Karjane, Viive Raam, Eha Teras ning Kehtna Kunstide Kooli õpilased

Märjamaa Gümnaasiumi, Kivi- Vigala, Vana-Vigala, Valgu ja Kullamaa Põhikooli mudilaskoorid, dirigendid Kulla Aavik, Aili Soonberg, Silja Käär, Reelika Looring, Ülle Tammearu ning Märjamaa Muusika- ja kunstikooli õpilased

Kohila ja Juuru Gümnaasiumi, Kohila Mõisakooli ja Kaiu Põhikooli mudilaskoorid, dirigendid Kadri Vilsoo, Aime Mäesalu, Merle Liblik, Elve Ruus, Argo Niinemets ning Kohila, Juuru ja Kaiu muusikakoolide õpilased

Anna Kuchinsky (vokaal) ja Edgars Rugajs (kitarr)

Eesti lauljatad ja Anna Kuchinsky ja Lätist pärit kitarrist Edgars Rugajs on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzmuusika osakonna tudengid. Neist esimene on publikule tuttav saatest Eesti Otsib Superstaari. Muusikapäeval esitavad nad nii tuntud jazzstandardeid kui ka lugusid enda sulest.

Iris Oja (metsosopran) ja Ulla Krigul (orel)

Armastatud laulja Iris Oja on viimased 15 aastat olnud Eesti Filharmoonia Kammerkoori solist, kuid ta on soleerinud ka nimekate orkestrite ees nagu NYYD Ensemble, ERSO, Moskva Kammerorkester jne. Kontserttegevus on viinud teda Aasiasse, Austraaliasse, Ameerikasse ja Euroopasse. Tema repertuaari kuulub suurvormide klassika, näiteks Bachi passioonid, h-moll missa ja Jõuluoratoorium, Händeli Ülestõusmisoratoorium ja Messias, Stravinski Pulm ja Oedipus Rex, Pärdi Passio, Miserere jpm. Teda iseloomustab lai repertuaar vanaklassikast kaasaegseni, kuhu mahub ohtralt ka eesti heliloojate loomingut.

Ulla Krigul on eesti noorema põlve silmapaistvaimaid organiste, keda peetakse ühtaegu suurepäraseks solistiks ja kammermuusikapartneriks. Krigulit iseloomustavad huvitavad ja värsked soolokavad, kuhu kuulub nii oreliklassikat kui ka eesti noorema põlve heliloojaid, näiteks Tõnis Kaumann, Galina Grigorjeva, Ülo Krigul jt. Ta on esinenud paljudes Eestimaa kirikutes, osalenud Tallinna Rahvusvahelisel Orelifestival ja mitmel rahvusvahelisel konkurssil ning teinud koostööd näiteks Margarita Voitese ja Oliver Kuusikuga.

Anna Kuchinsky (vokaal) ja Edgars Rugajs (kitarr)

Eesti lauljatad ja Anna Kuchinsky ja Lätist pärit kitarrist Edgars Rugajs on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzmuusika osakonna tudengid. Neist esimene on publikule tuttav saatest Eesti Otsib Superstaari. Muusikapäeval esitavad nad nii tuntud jazzstandardeid kui ka lugusid enda sulest.

Juuru Eduard Vilde Kooli Huvikooli klaveriõpilased

Juuru Eduard Vilde Kooli huvikool asutati 2012. aasta kevadel. Huvikoolis saab õppida viiuli ja klaveri eriala, millele lisanduvad solfeedžo, muusikalugu ja soovi korral laulmine. Huvikoolis õpib ~30 õpilast ning töötab 4 pedagoogi: kaks klaveri-, üks viiuli- ja üks lauluõpetaja. Kuna Juuru kool ja huvikool on üks juriidiline asutus, on meie õppetegevus integreeritud. Õpilased saavad oma oskusi eksponeerida nii huvikooli esinemistel kui ka mitmetel koolisündmustel.

Orissaare Muusikakooli õpilased

Orissaare Muusikakool on Ida-Saaremaa muusikakool, millel täitub sügisel 25 aastat tegutsemist. Muusikakoolis õpib 70 õpilast. Õppida saab paljusid klassikalisi ja pärimusmuusika erialasid. Peaaegu igal aastal on saavutatud häid tulemusi üle-eestilistel konkurssidel.

"Rapsoodia meresinises" Johan Randvere (klaver), Karl-Johan Kullerkupp (löökpillid) ja EMTA Swing-orkester, juhendaja Toomas Vavilov

Klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov on tuntud nii suurepärase ansamblisti kui ka solistina. Oma klarnetidebüüdi tegi ta 1988. aastal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees, dirigendiks Peeter Lilje. Hiljem on ta soleerinud näiteks ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Vanemuise Sümfoonikute, Läti Riikliku Kammerorkestri ja paljude teiste hinnatud kollektiivide ees. 2006.–2008. aastal oli ta Vanemuise muusikajuht ja peadirigent. Vavilov on ka armastatud kammermuusik ning esinenud näiteks Peep Lassmanni, Nata-Ly Sakkose, Arvo Leiburi ja paljude teistete tuntud interpreetidega. Kontserttegevus on viinud teda näiteks Rootsi, Austraaliasse, Belgiasse ja mujale. Vavilovile on loomingut kirjutanud Eino Tamberg, Ester Mägi, René Eespere, Lepo Sumera, Raimo Kangro ja teised nimekad Eesti heliloojad. Vavilovi tegemistes on olulisel kohal ka pedagoogiline tegevus. Nii on ta juhatanud lastele sümfooniaorkestrit tutvustavat kontserti „Buratino, sõbrad ja orkester“. Hetkel on Vavilov muude tegemiste hulgas EMTA puhkpilliosakonna juhataja ning antud kontserdil astubki ta üles koos tudengitega, täpsemalt pianist Johan Randverega, löökpillimängija Karl-Johan Kullerkupuga ja EMTA Swing-orkestriga.

Johan Randvere on eesti noorema põlve paljulubavaid pianiste, kes on esinenud Eestis, Itaalias, Valgevenes, Soomes ja Hollandis ning seisnud näiteks ERSO, Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Läti Riikliku Sümfooniaorkestri ees. Randvere on osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Hetkel õpib Randvere ta G. Verdi nimelises Konservatooriumis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kontserdil musitseerib koos Randverega tuubamängija Madis Vilgats. Vilgats on kuulunud paljude tunnustatud kollektiivide ridadesse nagu näiteks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, kus ta on hetkel tuuba kontsertmeister. Vilgats on teinud koostööd ka Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri, NYYD-Ensemble’i ja ERSOga. Lisaks EMTAle on ta end täiendanud mitmes muusikakõrgkoolis, näiteks Malmö Muusikakõrgkoolis ja Hannoveri Muusika- ja Teatrikõrgkoolis. Vilgats on esinenud ka solistina Politsei- ja Piirivalveorkestri ning ERSO ees.

Orissaare Muusikakooli õpilased

Orissaare Muusikakool on Ida-Saaremaa muusikakool, millel täitub sügisel 25 aastat tegutsemist. Muusikakoolis õpib 70 õpilast. Õppida saab paljusid klassikalisi ja pärimusmuusika erialasid. Peaaegu igal aastal on saavutatud häid tulemusi üle-eestilistel konkurssidel.

Kuressaare Muusikakooli õpilased ja õpetajad

Kuressaare Muusikakoolis  õpib pisut üle 200 õpilase keda õpetab 24 tublit pedagoogi. Käies ajaga
kaasas, rakendatakse seal individuaalõppe kõrval aktiivselt ka ansamblipõhist õpet.  Kool on uhke oma muusikutest vilistlaste üle ja  loodab, et tulevik toob jätkuvalt andekaid ja õpihimulisi noori muusikakooli õppima. 14. novembril tähistab Kuressaare muusikakool oma 65 sünnipäeva.

Kuressaare Muusikakooli õpilased ja õpetajad

Kuressaare Muusikakoolis  õpib pisut üle 200 õpilase keda õpetab 24 tublit pedagoogi. Käies ajaga
kaasas, rakendatakse seal individuaalõppe kõrval aktiivselt ka ansamblipõhist õpet.  Kool on uhke oma muusikutest vilistlaste üle ja  loodab, et tulevik toob jätkuvalt andekaid ja õpihimulisi noori muusikakooli õppima. 14. novembril tähistab Kuressaare muusikakool oma 65 sünnipäeva.

"Rapsoodia meresinises" Johan Randvere (klaver), Karl-Johan Kullerkupp (löökpillid) ja EMTA Swing-orkester, juhendaja Toomas Vavilov

Klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov on tuntud nii suurepärase ansamblisti kui ka solistina. Oma klarnetidebüüdi tegi ta 1988. aastal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees, dirigendiks Peeter Lilje. Hiljem on ta soleerinud näiteks ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Vanemuise Sümfoonikute, Läti Riikliku Kammerorkestri ja paljude teiste hinnatud kollektiivide ees. 2006.–2008. aastal oli ta Vanemuise muusikajuht ja peadirigent. Vavilov on ka armastatud kammermuusik ning esinenud näiteks Peep Lassmanni, Nata-Ly Sakkose, Arvo Leiburi ja paljude teistete tuntud interpreetidega. Kontserttegevus on viinud teda näiteks Rootsi, Austraaliasse, Belgiasse ja mujale. Vavilovile on loomingut kirjutanud Eino Tamberg, Ester Mägi, René Eespere, Lepo Sumera, Raimo Kangro ja teised nimekad Eesti heliloojad. Vavilovi tegemistes on olulisel kohal ka pedagoogiline tegevus. Nii on ta juhatanud lastele sümfooniaorkestrit tutvustavat kontserti „Buratino, sõbrad ja orkester“. Hetkel on Vavilov muude tegemiste hulgas EMTA puhkpilliosakonna juhataja ning antud kontserdil astubki ta üles koos tudengitega, täpsemalt pianist Johan Randverega, löökpillimängija Karl-Johan Kullerkupuga ja EMTA Swing-orkestriga.

Johan Randvere on eesti noorema põlve paljulubavaid pianiste, kes on esinenud Eestis, Itaalias, Valgevenes, Soomes ja Hollandis ning seisnud näiteks ERSO, Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Läti Riikliku Sümfooniaorkestri ees. Randvere on osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Hetkel õpib Randvere ta G. Verdi nimelises Konservatooriumis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kontserdil musitseerib koos Randverega tuubamängija Madis Vilgats. Vilgats on kuulunud paljude tunnustatud kollektiivide ridadesse nagu näiteks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, kus ta on hetkel tuuba kontsertmeister. Vilgats on teinud koostööd ka Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri, NYYD-Ensemble’i ja ERSOga. Lisaks EMTAle on ta end täiendanud mitmes muusikakõrgkoolis, näiteks Malmö Muusikakõrgkoolis ja Hannoveri Muusika- ja Teatrikõrgkoolis. Vilgats on esinenud ka solistina Politsei- ja Piirivalveorkestri ning ERSO ees.

Kuressaare Muusikakooli õpilased ja õpetajad

Kuressaare Muusikakoolis  õpib pisut üle 200 õpilase keda õpetab 24 tublit pedagoogi. Käies ajaga
kaasas, rakendatakse seal individuaalõppe kõrval aktiivselt ka ansamblipõhist õpet.  Kool on uhke oma muusikutest vilistlaste üle ja  loodab, et tulevik toob jätkuvalt andekaid ja õpihimulisi noori muusikakooli õppima. 14. novembril tähistab Kuressaare muusikakool oma 65 sünnipäeva.

"Rapsoodia meresinises" Johan Randvere (klaver), Karl-Johan Kullerkupp (löökpillid) ja EMTA Swing-orkester, juhendaja Toomas Vavilov

Klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov on tuntud nii suurepärase ansamblisti kui ka solistina. Oma klarnetidebüüdi tegi ta 1988. aastal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees, dirigendiks Peeter Lilje. Hiljem on ta soleerinud näiteks ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Vanemuise Sümfoonikute, Läti Riikliku Kammerorkestri ja paljude teiste hinnatud kollektiivide ees. 2006.–2008. aastal oli ta Vanemuise muusikajuht ja peadirigent. Vavilov on ka armastatud kammermuusik ning esinenud näiteks Peep Lassmanni, Nata-Ly Sakkose, Arvo Leiburi ja paljude teistete tuntud interpreetidega. Kontserttegevus on viinud teda näiteks Rootsi, Austraaliasse, Belgiasse ja mujale. Vavilovile on loomingut kirjutanud Eino Tamberg, Ester Mägi, René Eespere, Lepo Sumera, Raimo Kangro ja teised nimekad Eesti heliloojad. Vavilovi tegemistes on olulisel kohal ka pedagoogiline tegevus. Nii on ta juhatanud lastele sümfooniaorkestrit tutvustavat kontserti „Buratino, sõbrad ja orkester“. Hetkel on Vavilov muude tegemiste hulgas EMTA puhkpilliosakonna juhataja ning antud kontserdil astubki ta üles koos tudengitega, täpsemalt pianist Johan Randverega, löökpillimängija Karl-Johan Kullerkupuga ja EMTA Swing-orkestriga.

Johan Randvere on eesti noorema põlve paljulubavaid pianiste, kes on esinenud Eestis, Itaalias, Valgevenes, Soomes ja Hollandis ning seisnud näiteks ERSO, Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Läti Riikliku Sümfooniaorkestri ees. Randvere on osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Hetkel õpib Randvere ta G. Verdi nimelises Konservatooriumis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kontserdil musitseerib koos Randverega tuubamängija Madis Vilgats. Vilgats on kuulunud paljude tunnustatud kollektiivide ridadesse nagu näiteks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, kus ta on hetkel tuuba kontsertmeister. Vilgats on teinud koostööd ka Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri, NYYD-Ensemble’i ja ERSOga. Lisaks EMTAle on ta end täiendanud mitmes muusikakõrgkoolis, näiteks Malmö Muusikakõrgkoolis ja Hannoveri Muusika- ja Teatrikõrgkoolis. Vilgats on esinenud ka solistina Politsei- ja Piirivalveorkestri ning ERSO ees.

EMTA Swing-orkester, juhendaja Toomas Vavilov

Klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov on tuntud nii suurepärase ansamblisti kui ka solistina. Oma klarnetidebüüdi tegi ta 1988. aastal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees, dirigendiks Peeter Lilje. Hiljem on ta soleerinud näiteks ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Vanemuise Sümfoonikute, Läti Riikliku Kammerorkestri ja paljude teiste hinnatud kollektiivide ees. 2006.–2008. aastal oli ta Vanemuise muusikajuht ja peadirigent. Vavilov on ka armastatud kammermuusik ning esinenud näiteks Peep Lassmanni, Nata-Ly Sakkose, Arvo Leiburi ja paljude teistete tuntud interpreetidega. Kontserttegevus on viinud teda Rootsi, Austraaliasse, Belgiasse ja mujale. Vavilovile on loomingut kirjutanud Eino Tamberg, Ester Mägi, René Eespere, Lepo Sumera, Raimo Kangro ja teised nimekad Eesti heliloojad. Vavilovi tegemistes on olulisel kohal ka pedagoogiline tegevus. Nii on ta juhatanud lastele sümfooniaorkestrit tutvustavat kontserti “Buratino, sõbrad ja orkester”. Hetkel on Vavilov muude tegemiste hulgas EMTA puhkpilliosakonna juhataja ning antud kontserdil astubki ta üles koos tudengitega, täpsemalt EMTA Swing-orkestriga.

Kihelkonna segakoor, dirigent Imbi Kolk

Kihelkonna segakooril saab sel detsembril vanust juba kuus aastat. Selle ajavahemiku sisse mahub ka esinemine XXVI üldlaulupeol. Oma kodukohas, Kihelkonnas, korraldab koor aga juba aastaid talvelaulupidu. 36 lauljaga koori vanem on Margit Tammeleht, dirigent Imbi Kolk.

Kihelkonna segakoor, dirigent Imbi Kolk

Kihelkonna segakooril saab sel detsembril vanust juba kuus aastat. Selle ajavahemiku sisse mahub ka esinemine XXVI üldlaulupeol. Oma kodukohas, Kihelkonnas, korraldab koor aga juba aastaid talvelaulupidu. 36 lauljaga koori vanem on Margit Tammeleht, dirigent Imbi Kolk.

“Õhus on muusikat” Sandra Sillamaa (torupill) ja Oliver Kuusik (tenor)

Sandra Sillamaa on publikut oma torupillimänguga rõõmustanud nüüdseks aastaid. Ta on tuntud nii suurepärase sooloesinejana kui ka ansamblistina, näiteks selliste kollektiivide ridades nagu Paabel ja Ro:Toro ning hetkel ansamblis Trad. Attack!. Tema mängustiili iseloomustab oskus ühendada klassikaline stiil ja uus esteetika. Oma muusikuoskusi on ta lihvinud näiteks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias.

Oliver Kuusik (tenor) on 2008. aastast Rahvusooper Estonia armastatud solist, keda hinnatakse nii kammer- kui oratooriumisolistina. Teda iseloomustab mitmekülgne repertuaar. Nii on ta laulnud näiteks Fausti Gounod’ “Faustis”, Augustit Kõrvitsa “Liblikas”, Don Ramirot Rossini “Tuhkatriinus”, Waltherit Wagneri “Tannhäuser” jne. Kontserditegevus on teda viinud Soome, Rootsi, Venemaale, Prantsusmaale, Kanadasse jm. Teda on tunnustatud ka mitmete auhindadega, näiteks esikohaga Hendrik Krummi nimelisel lauljatevõistlusel ja eripreemiaga saksa muusika esituse eest V Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel ooperilauljate. Teda seob koostöö selliste dirigentidega nagu Neeme Järvi, Paolo Olmi, Eri Klas, Carlos Spierer, Anthony Legge jpt.

ʺMuusikapäeva tervituskontsert lindudeleʺ Maimu Jõgeda (akordion)

Maimu Jõgeda on noor ja särav akordionist, kellel hetkel käsil õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lisaks pillimängule tegeleb ta komponeerimisega ning esitab omaloomingut ansamblis Maimztet. Jõgeda on ka väga hea solist ning armastab esitada jazzstandardeid ja pärimuslugusid. Ta on esinenud näiteks Jazzkaarel, Viljandi Pärimusmuusika Festivalil ja Visioonil.

Henry Zibo (akordion)

Haapsalust pärit akordionist Henry Zibo jõudis eestlaste teadvusesse tänu saatele Klassikatähed. Oma noorusest hoolimata valdab Zibo suurepäraselt oma pilli, mistõttu teda iseloomustab lai repertuaar. Ta esitab ühesuguse veenvusega nii kiiret sõrmejooksu kui ka rahulikku tunnetust vajavaid teoseid ning suudab ka nõudlikumat kuulajat  veenda selles, et akordionil saab mängida kunstmuusikat.

Eesti Kaitseväe orkester, dirigent Peeter Saan

Kolonelleitnant Peeter Saani juhitava Kaitseväe Orkestri põhifookus on sõjaväemuusikal, mida levitatakse aktiivselt Eesti Kaitseväes ja laiemalt kõigi Eesti elanike hulgas. Orkestri õlul lasub kohustus juhtida kõigi kaitseväe struktuuriüksuste muusikaüritusi ning edendada seeläbi professionaalset puhkpillimuusika kultuuri.

Muusikapäeva hommikutervitus kooridelt, dirigent Hirvo Surva

Muusikapäeval kõlavad kooride poolt hommikutervituseks kaunid teosed. Ettekandele tuleb Olav Ehala poolt spetsiaalselt Muusikapäevale kirjutatud teos “Laulu sünd”, millele on sõnad loonud Leelo Tungal.  Muusikaliseks tervituseks on Vabaduse väljakule kogunenud TLÜ Balti filmi,- meedia,- kunstide ja kommunikatsiooni instituudi Segakoor (dirigendid Merike Aarma ja Raul Talmar), TTÜ Kammerkoor (dirigendid Ksenija Grabova ja Ieva Lavrinovica), Gustav Adolfi Gümnaasiumi segakoor (dirigendid Karin Kuulpak ja Merle Ilus), Otsakooli koor (dirigent Ksenija Grabova), Tallinna Muusikakeskooli Kammerkoor (diringet Janne Fridolin), Eesti Kunstiakadeemia Kammerkoor (dirigendid Annely Leinberg ja Kristel Marand), Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia segakoor (dirigendid Mariell Aren ja Mai Simson), Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigendid Aivar Leštšinski ja Jana Perens) ning Politsei- ja Piirivalveorkester (dirigent Hando Põldmäe).

Muusikapäeva hommikutervitus kõlab dirigent Hirvo Surva juhatamisel.

Viljandi Guitar Trio

Viljandi Guitar Trio ridadesse kuulub kolm kitarristi: Jalmar Vabarna, Argo Vals ja Jaan Jaago. Nad mängivad kvinthäälestuses akustilisi kitarre, mille autorlus kuulub maailmakuulsale kitarristile Robert Frippile. Selle stiilini jõudsid noormehed tänu oma õpetajale Robert Jürjendalile. Noorukite eesmärk on nihutada kitarrimängu piire ja eksperimenteerida ning seeläbi muusikast rõõmu tunda.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Arvo Volmer

Enam kui sajaliikmeline Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) on Eesti vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester, kelle ajalugu ulatuv 1926. aastasse. ERSO repertuaar küündib barokist kaasajani ning orkestril on hindamatu roll paljude eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajana. Orkestrit on juhatanud Olav Roots, Roman Matsov, Peeter Lilje, Nikolai Aleksejev, Arvo Volmer jpt. Kuigi ERSO kodusaaliks on Estonia kontserdisaal, on nad esinenud kõikjal maailmas, alates Euroopast ja Ameerikast ning lõpetades Aasiaga. Täna on orkestri peadirigent Neeme Järvi. Sel kontserdil avaneb huvilistel põnev võimalus näha mainekaimat orkestrit tööhoos dirigent Arvo Volmeri juhatusel.

Tallinna Muusikakeskkooli õpilased

1. oktoobri kontserdil esinevad:

Annabel Sakkos I klass – klaver, Jelizaveta Ivanova III klass – viiul, Fiona Babkina III klass – klaver, Kadri Meitus III klass – klaver, Dagmar Heleen Pae IV klass – klaver, Kaisa Helena Žigurs VI klass – harf, Karina Rostovtseva VI klass – viiul, Cornelia Elisabeth Väli VI klass – klaver, Ksenia Ivanova VII klass – klaver, Viola Asoskova VII klass – klaver, Liisa Maria Žigurs VIII klass – viiul, Teodor Juko Hiiemaa VIII klass – tšello.

EMTA professor Toomas Siitani loeng kursusest "Lääne muusika lugu"

Muusikapäeval avaneb kõigil huvilistel võimalus kuulda eesti vast tuntuima muusikateadlase Toomas Siitani loengut Lääne muusikaloost. Kuigi ülimalt armastatud lektor, on pedagoogitöö Siitani tegevuse vaid üks tahke. Lisaks on ta tipptasemel muusikauurija, dirigent ja Haapsalu Vanamuusika Festivali kunstiline juht.

Muusikaajaloo traditsioonilise käsitluse kõrval arutleb prof. Siitani loengukursus “Lääne muusikalugu I” olulisemate kriteeriumide üle, mis määratlevad õhtumaist muusikakultuuri.

“Muusikaline tervitus linnarahvale” Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri muusikud

Enam kui sajaliikmeline Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) on Eesti vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester, kelle ajalugu ulatuv 1926. aastasse. ERSO repertuaar küündib barokist kaasajani ning orkestril on hindamatu roll paljude eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajana. Orkestrit on juhatanud Olav Roots, Roman Matsov, Peeter Lilje, Nikolai Aleksejev, Arvo Volmer jpt. Kuigi ERSO kodusaaliks on Estonia kontserdisaal, on nad esinenud kõikjal maailmas, alates Euroopast ja Ameerikast ning lõpetades Aasiaga. Täna on orkestri peadirigent Neeme Järvi. Antud kontserdil astuvad ülesse ERSO muusikud väikse tervitusega linnarahvale.

Elle-Riin Volmer (klaver)

Elle-Riin Volmer on noor ja paljulubav pianist, kes õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Ivari Ilja klaveriklassis. Ta on osalenud konkurssidel ja festivalidel nii Eestis kui ka välismaal ning  teinud koostööd mitmete lauljatega. Volmer on soleerinud ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees.

Tallinna Muusikakeskkooli õpilased

G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli puhkpillikvintett

Esineb G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli puhkpillikvintett koosseisus:

Monika Väliste – flööt
Mirjam Murd – oboe
Kerit Ilves – klarnet
Jürnas Rähni – metsasarv
Alina Leopard – fagott

Tallinna Muusikakeskkooli õpilased

Eesti Kaitseväe orkester, dirigent Peeter Saan

Kolonelleitnant Peeter Saani juhitava Kaitseväe Orkestri põhifookus on sõjaväemuusikal, mida levitatakse aktiivselt Eesti Kaitseväes ja laiemalt kõigi Eesti elanike hulgas. Orkestri õlul lasub kohustus juhtida kõigi kaitseväe struktuuriüksuste muusikaüritusi ning edendada seeläbi professionaalset puhkpillimuusika kultuuri.

Tallinna Muusikakeskkooli õpilased

1. oktoobri kontserdil esinevad:

Annabel Sakkos I klass – klaver, Jelizaveta Ivanova III klass – viiul, Fiona Babkina III klass – klaver, Kadri Meitus III klass – klaver, Dagmar Heleen Pae IV klass – klaver, Kaisa Helena Žigurs VI klass – harf, Karina Rostovtseva VI klass – viiul, Cornelia Elisabeth Väli VI klass – klaver, Ksenia Ivanova VII klass – klaver, Viola Asoskova VII klass – klaver, Liisa Maria Žigurs VIII klass – viiul, Teodor Juko Hiiemaa VIII klass – tšello.

Tallinna Muusikakeskkooli õpilased

Vene Filharmoonia Ühingu muusikud

Eelmisel aastal toimus Vene Kultuurikeskuses 1.oktoobril Rahvusvahelise Muusikapäeva raames klassikalise muusika maraton. Kuna ettevõtmine sai palju positiivset vastukaja, siis on ka sel aastal võimalik seal kuulata klaveriteoste valimikku tuntud heliloojatelt.

Maratonesinemise viis eelmisel aastal läbi klaverimängu meister, meie kultuurikeskuse lugupeetud ja armastatud pianist, pedagoog, Vene Filharmoonia Ühingu esimees, paljude konkursside laureaat, kontsertpianist Vladimir Ignatov. Sel aastal esinevad Vene Filharmoonia Ühingu liikmed. Kes täpsemalt, see jääb hetkel veel saladuseks.

Esitlusele tulevad teosed järgmistelt heliloomingu meistritelt: J.S.Bach, J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven, F.Schubert, R.Schumann, F.Mendelssohn-Bartoldy, F.Chopin, F.Liszt, E.Grieg, M.Glinka, A. Dargomõzki, P.I. Tšaikovski, S.Rahmaninov jt.

Tea Tuhkur (fagott) ja Mari Visnapuu (klaver)

Tea Tuhkur  alustas oma muusikaõpinguid alul üldse flöödist. Viimased 10 aastat on ta aga mänginud fagotti, mille juurde jõudis Rene Sepalaane käe all Heino Elleri nimelises Muusikakoolis. Viimased viis aastat on ta õppinud Peeter Sarapuu fagotiklassis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning osalenud mitmetel meistrikursustel. Ta on end täiendanud ka Norra Muusikaakadeemias ning osalenud paljude Eesti orkestrite töös nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise orkester jpt.

Mari Visnapuu  on lõpetanud Tartu 1. Muusikakooli, Tartu Heino Elleri nimelise muusikakooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe Lauri Väinmaa juures. Hetkel jätkab ta õpinguid EMTA magistrantuuris interpretatsioonierialal. Ta on täiendanud ennast ERASMUS-programmi raames vahetusõppes Göteborgi Muusikaakadeemias Berndt Wilhelmssoni juures ning Teppo Koivisto ja Adriano Ambrosini meistrikursustel. Lisaks õpingutele tegutseb Mari aktiivse kammermuusikuna, muuhulgas ka kaasaegse muusika vallas ning teinud koostööd EMTA sinfoniettaga.

Ivari Ilja, Age Juurikas, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Marko Martin, Mihkel Poll ja Ralf Taal ʺKõlab hästi !ʺ

Ivari Ilja on juhtivaid eesti pianist, keda hinnatakse kõrgelt nii solisti kui ka ansamblistina ning kelle repertuaaris annavad tooni näiteks Chopini ja Brahmsi, aga ka Prokofjevi ja Britteni teosed. Soolokontserdid on viinud Iljat mitmele poole maailma, ta on teinud koostööd lisaks ERSOle ka näiteks Leningradi Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniaorkestriga ja Põhjamaade Sümfooniaorkestriga ning tema lavapartneriteks on olnud sellised nimekad artistid nagu Irina Arhipova, Maria Gulegina ja Dmitri Hvorostovski. Ilja on esinenud sellistel olulistel kontserdilavadel nagu Milano La Scala, Londoni Wigmore Hall, Moskva Suur Teater jne. Ilja on ka hinnatud klaveripedagoog, kes on koolitanud mitu põlvkonda pianiste. Viimased 15 aastat on ta olnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonna juhataja.

Age Juurikas on eesti noorema põlvkonna silmapaistvamaid soolopianiste, kelle interpretatsioonis on ühendatud Venemaa ja Euroopa klaverimängu parimad traditsioonid. Juurikas on soleerinud mitmete orkestrite ees ning võitnud preemiaid nii rahvuslikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel. Käesoleval hetkel töötab Juurikas ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonna õppejõuna.

Peep Lassmann on eesti hinnatuimaid pianiste, kes on tuntud nii solisti kui ka ansamblistina. Lassmanni repertuaaris on erilisel kohal Olivier Messiaeni klaverimuusika ning eesti muusika ning ta on seisnud kuulsate orkestrite ees, alates ERSOst ja lõpetades Moskva Filharmoonia Orkestriga. Lassmann on musitseerinud Aaron Rosandi, Yosif Feigelsoni, David Grimali ja paljude teiste tuntud interpreetidega ning teinud koostööd selliste nimekate dirigentidega nagu Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer ja Juozas Domarkas. Ta on andnud meistrikursusi üle kogu maailma, alates Euroopast ja Ameerikast ning lõpetades Aasiaga, ning kuulunud paljude muusikakonkursside žüriidesse. Omaaegse Tallinna Riikliku Konservatooriumi kasvandikuna sai temast pärast kooli lõpetamist õppejõud ning tänaseks on ta olnud pikaaegne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor.

Sten Lassmann on eesti noorema põlvkonna tuntumaid pianiste, kes on leidnud ohtralt rahvusvahelisest tunnustust – ta on võitnud mitmeid olulisi preemiaid ning esinenud mainekates kontserdisaalides, alates Londonist ja lõpetades Pekingiga. Lassmann on tegev solisti, kammermuusiku ja pedagoogina. Aastast 2001 ilmub Londonis, koostöös plaadifirmaga Toccata Classics, tema loominguline suurprojekt Heino Elleri klaverimuusika terviksalvestusega kaheksal CD-plaadil.

Marko Martini mängustiili iseloomustavad energia ja lüürilisus, mis leiavad erilise väljundi Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingu interpretatsioonis. Romantikutega tema repertuaar ei piirdu ning sama tähtsal kohal on 20. sajandi heliloojate muusika. Martini haridustee algas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning sai lihvi Inglismaal, Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis. Ta on soleerinud Londoni Filharmooniaorkestri, ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja mitmete teiste orkestrite ees ning andnud kontserte Saksamaast Kanadani. Aastast 2002 töötab Martin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Mihkel Poll on eesti juhtivaid noorema põlvkonna pianiste, keda iseloomustab väga lai repertuaar Bachist Ligetini. Tal on ette näidata rida edukaid osavõtte nii kodu- kui välismaistel konkurssidel. Nii on ta saanud esimesed preemiad Rina Salo Gallo nimelisel pianistide konkursil ja Tallinna Rahvusvahelisel pianistide konkursil. Ta on andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Portugalist ja Kreekast ning lõpetades USA ja Venemaaga, ning seisnud soliidsete orkestrite ees nagu Sinfonia of Birmingham, Birmingham Schools’ Symphony Orchestra, Norwichi Philharmooniaorkester. Hetkel õpib ta doktorantuuris Ivari Ilja käe all.

Ralf Taalil on soleerinud paljude Eesti orkestrite ees ning teinud koostööd Anu Tali, Eri Klasi, Paavo Järvi, Olari Eltsi, Tõnu Kaljuste ja mitmete teiste nimekate dirigentidega. Ta on andnud ka ohtralt soolokontserte, kus on esmajoones kõlanud Schuberti, Beethoveni ja Chopini looming. Taal on ka hinnatud ansamblimuusik ning esinenud näiteks koos Mati Palmi, Ain Angeri, Pille Lille, Indrek Vau jpt-ga. Hetkel töötab ta pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.

Tallinna Muusikakeskkooli õpilased

1. oktoobri kontserdil esinevad:

Annabel Sakkos I klass – klaver, Jelizaveta Ivanova III klass – viiul, Fiona Babkina III klass – klaver, Kadri Meitus III klass – klaver, Dagmar Heleen Pae IV klass – klaver, Kaisa Helena Žigurs VI klass – harf, Karina Rostovtseva VI klass – viiul, Cornelia Elisabeth Väli VI klass – klaver, Ksenia Ivanova VII klass – klaver, Viola Asoskova VII klass – klaver, Liisa Maria Žigurs VIII klass – viiul, Teodor Juko Hiiemaa VIII klass – tšello.

Ansambel RÜÜT

Ansambel Rüüt viljeleb alternatiivset folki, lähenedes pärimusmuusikale võimalikult mitmekülgselt. Nii toovad nad regilaulud ja vanad pillilood kuulaja ette peenelt viimistletud vormis. Rüüdi üks eesmärke on tutvustada Eesti lõõtsa kasutusvõimalusi ning ansamblisse kuuluvad eesti parimad noored lõõtsamängijad Juhan Uppin ja Toomas Oks. Sama olulist rolli mängivad ansamblis näitleja Maili Metssalu ja jazzmuusik Maarja Soomre, kelle  häälte kanda jääb regilaul.

TTÜ Naiskoor ja TTÜ Meeskoor ning Politsei- ja Piirivalve orkester, dirigent Hando Põldmäe

Tallinna Muusikakeskkooli õpilased

Eliisa Elfenbein (saksofon)

Eliisa Elfenbein on noor ja särtsakas Otsakooli lõpetanud saksofonist, kes sügisel asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rütmimuusikapedagoogikat. Tema suurim eeskuju on Otsakooli-aegne pedagoog Siim Aimla. Muusikapäeval astub ta üles heade sõprade seltsis, kellega koos andis ta ka Jazzkaare lõunakontserte.

Eesti Kaitseväe orkester, dirigent Peeter Saan

Kolonelleitnant Peeter Saani juhitava Kaitseväe Orkestri põhifookus on sõjaväemuusikal, mida levitatakse aktiivselt Eesti Kaitseväes ja laiemalt kõigi Eesti elanike hulgas. Orkestri õlul lasub kohustus juhtida kõigi kaitseväe struktuuriüksuste muusikaüritusi ning edendada seeläbi professionaalset puhkpillimuusika kultuuri.

Maarja Helen Oserov (viiul) ja Anete Ainsaar (viiul)

Paljulubava viiuliduo moodustavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Mare Teearu käe all tudeerivad muusikud, kelle repertuaari mahub nii eesti- kui välismaiste klassikute repertuaari. Noored viiuldajad on ühiselt musitseerides leidnud ka rahvusvahelist tunnustust. Nii on neil ette näidata esikohavõit Itaalia konkursil Città di Filadelfia kammeransamblite kategoorias. Lisaks on neil mitmeid edukaid esinemisi Eestis, näiteks EMTA ja Prantsuse Instituudi kontserdisarjas Le Chic Classique, EMTA kontserdisarjas Suurgildi hoones jm.

Age Juurikas (klaver)

Age Juurikas on eesti noorema põlvkonna silmapaistvamaid soolopianiste, kelle interpretatsioonis on ühendatud Venemaa ja Euroopa klaverimängu parimad traditsioonid. Juurikas on soleerinud mitmete orkestrite ees ning võitnud preemiaid nii rahvuslikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel. Käesoleval hetkel töötab Juurikas ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonna õppejõuna.

G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli õpilased Martin Trudnikov (akordion) ja Erki-Andres Nuut (klahvpillid ja lehepill)

Vokaalansambel JazzIn Sisters

JazzIn Sistersi esituses kõlab nii pop- kui jazzlugusid, millest kollektiiv on teinud oma seaded. Neljapäisesse kollektiivi kuuluvad noored ja andekad lauljannad Viveli Maar, Vivi Maar, Maris Aljaste ja Marit Jalakas. Kõik nad on laulnud kõige erinevamates vokaalansamblites ja koorides, mille tulemusel kuulubki nende süda vokaalmuusikale.

Vene Filharmoonia Ühingu muusikud

Eelmisel aastal toimus Vene Kultuurikeskuses 1.oktoobril Rahvusvahelise Muusikapäeva raames klassikalise muusika maraton. Kuna ettevõtmine sai palju positiivset vastukaja, siis on ka sel aastal võimalik seal kuulata klaveriteoste valimikku tuntud heliloojatelt.

Maratonesinemise viis eelmisel aastal läbi klaverimängu meister, meie kultuurikeskuse lugupeetud ja armastatud pianist, pedagoog, Vene Filharmoonia Ühingu esimees, paljude konkursside laureaat, kontsertpianist Vladimir Ignatov. Sel aastal esinevad Vene Filharmoonia Ühingu liikmed. Kes täpsemalt, see jääb hetkel veel saladuseks.

Esitlusele tulevad teosed järgmistelt heliloomingu meistritelt: J.S.Bach, J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven, F.Schubert, R.Schumann, F.Mendelssohn-Bartoldy, F.Chopin, F.Liszt, E.Grieg, M.Glinka, A. Dargomõzki, P.I. Tšaikovski, S.Rahmaninov jt.

Vokaalansambel JazzIn Sisters

JazzIn Sistersi esituses kõlab nii pop- kui jazzlugusid, millest kollektiiv on teinud oma seaded. Neljapäisesse kollektiivi kuuluvad noored ja andekad lauljannad Viveli Maar, Vivi Maar, Maris Aljaste ja Marit Jalakas. Kõik nad on laulnud kõige erinevamates vokaalansamblites ja koorides, mille tulemusel kuulubki nende süda vokaalmuusikale.

Eesti Filharmoonia Kammerkoori avatud proov, dirigent Kaspars Putninš

Ligi 35 aastat tegutsenud kammerkoor on üks tuntumaid eesti muusikakollektiive maailmas. Koori asutas omal ajal Tõnu Kaljuste ning uue sajandi alul on koori peadirigendid olnud sellised maailmanimed nagu Paul Hillier, Daniel Reuss ja Kaspars  Putniņš, kellest viimane seisab koori ees ka sel kontserdil. Kammerkoori iseloomustab avar repertuaar, mis ulatub gregooriuse laulust ja barokist 21. sajandi teosteni. Tähtsal kohal on eesti heliloojad nagu Pärt, Tormis, Tulve, Grigorjeva ning nende loomingu tutvustamine maailmas. Filharmoonia kammerkoor on tuntud ka kõrgetasemeliste salvestuste poolest, mille eest ta on võitnud ka mitmeid auhindu, muuhulgas mitu Grammy’t.

Kooris valmistutakse kontserdiks “Puudekummardajate maa”, kus tulevad esiettekandele Mirjam Tally ja Ülo Kriguli uued teosed.Kavas esindatud autorid on inspiratsiooni ammutanud loodusest. Muusikapäeval toimuvas avatud proovis on kohal ka heliloojad. Kontserdid sama kavaga toimuvad 3. ja 4. oktoobril Tartus ning Tallinnas.

Mati Palm (bass) ja Helin Kapten (klaver)

Mati Palm on armastatud eesti bariton, kes on rõõmustanud publikut esinemistega juba üle 50 aasta. Tänaseks on tema repertuaaris aukartust äratav hulk kammerlaule, oratooriume ja ooperiaariaid, mis on kõlanud enam kui 400 soolokontserdil. Ta on laulnud soolokavadega paljudel mainekatel lavadel ning teinud koostööd selliste pianistidega nagu Peep Lassmann, Helin Kapten, Larissa Gergijeva, Charles Kipper jpt. Tema repertuaari kuulub ka üle 70 ooperirolli, millest enam kui pool on peapartiid, näiteks Wagneri Hollandlane ja Verdi Attila.

Staažikas muusik Helin Kapten on töötanud Rahvusooperis Estonia, Vaasa Ooperis ja Jyväskylä Konservatooriumi ooperistuudios ning teinud koostööd paljude lauljate ja diriegntidega nii Eestis kui välismaal, näiteks Virgilijus Noreika, Zheng Xiao Ying, Neeme Järvi jpt. Armastatud muusikapedagoogina on ta andnud meistrikursusi näiteks Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias ja Saksamaal. Hetkel töötab Helin Kapten Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias saateklassi professorina. 

Vokaalansambel Wannabes

Vokaalansambel Wannabes koosneb viiest lauljast, kelle hulgas leidub nii muusikat süvitsi õppinuid kui ka asjaarmastajad. Ansambel on osalenud näiteks Michael Eimanni õpitoas ning saavutanud teise koha 2014. aastal Tuljaku ansamblite konkursil.

Ansambel RÜÜT

Ansambel Rüüt viljeleb alternatiivset folki, lähenedes pärimusmuusikale võimalikult mitmekülgselt. Nii toovad nad regilaulud ja vanad pillilood kuulaja ette peenelt viimistletud vormis. Rüüdi üks eesmärke on tutvustada Eesti lõõtsa kasutusvõimalusi ning ansamblisse kuuluvad eesti parimad noored lõõtsamängijad Juhan Uppin ja Toomas Oks. Sama olulist rolli mängivad ansamblis näitleja Maili Metssalu ja jazzmuusik Maarja Soomre, kelle  häälte kanda jääb regilaul.

Henry Zibo (akordion)

Haapsalust pärit akordionist Henry Zibo jõudis eestlaste teadvusesse tänu saatele Klassikatähed. Oma noorusest hoolimata valdab Zibo suurepäraselt oma pilli, mistõttu teda iseloomustab lai repertuaar. Ta esitab ühesuguse veenvusega nii kiiret sõrmejooksu kui ka rahulikku tunnetust vajavaid teoseid ning suudab ka nõudlikumat kuulajat  veenda selles, et akordionil saab mängida kunstmuusikat.

Suzuki ansambel “Viiulikeeled” Vanalinna Hariduskolleegiumist, juhendaja Karmen Kääramees

Ansamblis mängivad Suzuki metoodika järgi õppivad lapsed vanuses 5-17. Esinetud on Eestimaa koolides, haiglates, lasteaedades, hotellides, kirikutes. Ansambel Viiulikeeled/Violingua loodi Vanalinna Hariduskolleegiumis 2006 aastal. Laste õpetaja on Karmen Kääramees, kontsertmeister Tiiu Sisask, kes usuvad, et iga laps on võimeline pilli mängima ja tal on palju, mida pillimängu kaudu edasi anda!

Viljandi Guitar Trio

Viljandi Guitar Trio ridadesse kuulub kolm kitarristi: Jalmar Vabarna, Argo Vals ja Jaan Jaago. Nad mängivad kvinthäälestuses akustilisi kitarre, mille autorlus kuulub maailmakuulsale kitarristile Robert Frippile. Selle stiilini jõudsid noormehed tänu oma õpetajale Robert Jürjendalile. Noorukite eesmärk on nihutada kitarrimängu piire ja eksperimenteerida ning seeläbi muusikast rõõmu tunda.

Helen Lokuta (metsosopran) ja Ralf Taal (klaver)

Helen Lokuta on uuema põlvkonna säravamaid metsosopraneid. Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Viimased 15 aastat on  Lokuta olnud Rahvusooper Estonia solist. Teda iseloomustavad eriilmelised rollid, kuhu kuulub nii euroopa kui ka eesti heliloojate klassikat. Nii on ta laulnud näiteks Carmenit Bizet’ samanimelises ooperis, Angelinat Rossini „Tuhkatriinus“, Kleopatrat Händeli „Julius Caesaris“, Esimest diplomaati Tüüri „Wallenbergis” jne. Ta osalenud ka Nargen Opera projektides ja seisnud Läti Rahvusooperi ees Polina rollis Tšaikovski „Padaemandas“.

Ralf Taalil on soleerinud paljude Eesti orkestrite ees ning teinud koostööd Anu Tali, Eri Klasi, Paavo Järvi, Olari Eltsi, Tõnu Kaljuste ja mitmete teiste nimekate dirigentidega. Ta on andnud ka ohtralt soolokontserte, kus on esmajoones kõlanud Schuberti, Beethoveni ja Chopini looming. Taal on ka hinnatud ansamblimuusik ning esinenud näiteks koos Mati Palmi, Ain Angeri, Pille Lille, Indrek Vau jpt-ga. Hetkel töötab ta pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.

Tütarlastekoor Ellerhein (Huvikeskus Kullo), dirigent Ingrid Kõrvits

Legendaarse tütarlastekoori Ellerhein lõi 1951. aastal Heino Kaljuste. Hiljem oli koori peadirigent pikka aega Tiia-Ester Loitme. Ellerheina kooristuudiosse kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor ning noorest liikmeskonnast hoolimata on tegemist kõrgetasemelise kooriga. Nad on tutvustanud eesti koorimuusika tippteoseid mitmel pool maailmas ning võitnud rahvusvahelisi koorikonkursse. Ellereina tüdrukute hääled kõlavad ka mitmetel eestlaste jaoks olulistel filmimuusika salvestustel, näiteks filmis “Nukitsamees”. Muusikapäeva kontserdil juhatab koori Ingrid Kõrvits. Tütarlastekoor Ellerhein tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures.

Robert Jürjendal (kitarr)

Robert Jürjendal on tuntud eesti muusik, kitarrist ja helilooja ja pilliõpetaja. Ta alustas oma loometeed 1980. aastatel elektroakustiliste katsetustega Eesti Raadio ja Tallinna Linnahalli stuudiotes ning kitarristi ja laulukirjutajana ansamblis 777. Aastatel 1992−1997 osales ta Robert Frippi Guitar Craft kursustel Saksamaal, Grossderschaus. Ta on ka ansamblite Weekend Guitar Trio, Fragile ning UMA asutaja ja kaasasutaja. Aktiivse muusikuna on ta töötanud koos nii eesti kui ka välismaa artistidega, alates Tõnis Mäest ja Riho Sibulast ning lõpetades Jan Bangi ja Andi Pupatoga. Koos eri ansamblitega on ta esinenud mainekatel festivalidel mitmel pool maailmas, salvestanud palju heliplaate, kirjutanud filmi- ja teatrimuusikat, akadeemilist loomingut eri ansamblikoosseisudele jpm. Tema loomingu tuumiku moodustavad elektroakustilised teosed kitarridele. Robert Jürjendal on välja andnud kaks sooloplaati “Rõõmu Allikas” ja “Valguse palsam”. Hetkel on ta pühendunud sooloesinemistele, kasutades erinevaid kitarre ja elektroonikat.

Vokaalansambel Wannabes

Vokaalansambel Wannabes koosneb viiest lauljast, kelle hulgas leidub nii muusikat süvitsi õppinuid kui ka asjaarmastajad. Ansambel on osalenud näiteks Michael Eimanni õpitoas ning saavutanud teise koha 2014. aastal Tuljaku ansamblite konkursil.

Vene Filharmoonia Ühingu muusikud

Eelmisel aastal toimus Vene Kultuurikeskuses 1.oktoobril Rahvusvahelise Muusikapäeva raames klassikalise muusika maraton. Kuna ettevõtmine sai palju positiivset vastukaja, siis on ka sel aastal võimalik seal kuulata klaveriteoste valimikku tuntud heliloojatelt.

Maratonesinemise viis eelmisel aastal läbi klaverimängu meister, meie kultuurikeskuse lugupeetud ja armastatud pianist, pedagoog, Vene Filharmoonia Ühingu esimees, paljude konkursside laureaat, kontsertpianist Vladimir Ignatov. Sel aastal esinevad Vene Filharmoonia Ühingu liikmed. Kes täpsemalt, see jääb hetkel veel saladuseks.

Esitlusele tulevad teosed järgmistelt heliloomingu meistritelt: J.S.Bach, J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven, F.Schubert, R.Schumann, F.Mendelssohn-Bartoldy, F.Chopin, F.Liszt, E.Grieg, M.Glinka, A. Dargomõzki, P.I. Tšaikovski, S.Rahmaninov jt.

Ansambel Una Corda

Una Corda tähendab itaalia keeles ühte keelt. Liis Viira harfil, Ene Nael klavessiinil ja Kristi Mühling kandlel kõlavadki kokku nõnda, nagu tegemist oleks ühtselt hingava organismiga. Kuigi kolm pilli on kõik erineva ajaloolise tausta ja isikupäraste tämbritega, ühendab neid heli tekitamine näppimise teel ja teatav kammerlikkus. Kuigi Una Corda on esitanud ajaloolist ja kaasaegset klassikat, näiteks Bachi ja Pärdi loomingut, on nende repertuaaris tähtsal kohal ka uus muusika. Nii on nad esitanud näiteks Mingo Rajandi, Liis Viira jpt heliteoseid.

Niina Murdvee (viiul) ja Piret Aidulo (orel)

Niina Murdvee on tuntud viiuldaja ja muusikapedagoog. Nii on ta esinenud lisaks Eestile ka näiteks Venemaal ja Rootsis. Erilisel kohal tema repertuaaris on Heino Elleri, Lepo Sumera ja Ester Mägi loomingul. Lisaks õppejõutegevusele Tallinna Muusikakeskkoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on ta pakkunud meistriklasse ka näiteks Soomes ja Venemaal ning korraldanud mitmeid konkursse, festivale ja konverentse.

Piret Aidulot iseloomustab lai tööpõld ja nii on ta töötanud organisti, koori- ja muusikajuhi ning muusikapedagoogina. Ta on andnud orelil nii soolokontserte kui esinenud ka ansambliga ning teinud koostööd näiteks ERSO, Tallinna Kammerkoori jpt-ga. Aastatel 2000 ja 2005 oli Aidulo vaimuliku laulupeo üldjuht.

Geraldine Casanova (sopran), Oliver Kuusik (tenor) ja Marje Lohuaru (klaver)

Pianist ja pikaajaline muusikahariduse edendaja Marje Lohuaru on esinenud paljude eesti ja välisinterpreetidega ning on ühtlasi hinnatud kammeransambli õppejõud. Lohuaru on kuulunud rahvusvaheliste konkursside žüriidesse, andnud meistrikursusi mitmel pool maailmas. Temaga koos musitseerib prantslannast sopran Geraldine Casanova, kes on mõnda aega elanud Eestis ning õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris ooperilaulu. Ta on andnud mitmeid edukaid kontserte nii eesti kui välismuusikutega, näiteks Leo Dubovskiga, Piia Paemurru jpt-ga.

Koos Marje Lohuaru ja Geradine Casanovaga astub üles ka tenor Oliver Kuusik, kes  on 2008. aastast Rahvusooper Estonia armastatud solist, keda hinnatakse nii kammer- kui oratooriumisolistina. Teda iseloomustab mitmekülgne repertuaar. Nii on ta laulnud näiteks Fausti Gounod’ “Faustis”, Augustit Kõrvitsa “Liblikas”, Don Ramirot Rossini “Tuhkatriinus”, Waltherit Wagneri “Tannhäuser” jne. Kontserditegevus on teda viinud Soome, Rootsi, Venemaale, Prantsusmaale, Kanadasse jm. Teda on tunnustatud ka mitmete auhindadega, näiteks esikohaga Hendrik Krummi nimelisel lauljatevõistlusel ja eripreemiaga saksa muusika esituse eest V Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel ooperilauljate. Teda seob koostöö selliste dirigentidega nagu Neeme Järvi, Paolo Olmi, Eri Klas, Carlos Spierer, Anthony Legge jpt.

Neidudekoor Kammerhääled, dirigent Ingrid Roose

Kaks aastanud tegutsenud neidudekoori Kammerhääled ridadesse kuuluvad lauljad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tallinna Muusikakeskkoolist, Tallinna Ülikoolist ja mujalt.  Kammerhääled laulavad nii eesti kui ka välisheliloojate loomingut ning neil on ette näidata palju edukaid esinemisi, sealhulgas 2014. aasta kontserttuur Eesti kirikutesse, mille muutis eriliseks valgusemäng saalis. Muusikapäeval juhatab koori dirigent Ingrid Roose.

Pille-Rite Rei (vokaal) ja Joosep Talumaa (kitarr)

Noored muusikud Pille-Rite Rei ja Joosep Talumaa pakuvad publikule enda tehtud seadeid jazzstandarditest ja bossapaladest. Muusikud on lubanud, et välismaiste lugude sekka eksib kindlasti ära ka mõni rohkem või vähem tuttav eesti pala.

G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu eriala õpilased Maarja Helstein, Ursula Roomere ja Tambet Kikas, klaveril saadavad Anne Otto ja Alla Kitas

Suzuki ansambel “Viiulikeeled” Vanalinna Hariduskolleegiumist, juhendaja Karmen Kääramees

Ansamblis mängivad Suzuki metoodika järgi õppivad lapsed vanuses 5-17. Esinetud on Eestimaa koolides, haiglates, lasteaedades, hotellides, kirikutes. Ansambel Viiulikeeled/Violingua loodi Vanalinna Hariduskolleegiumis 2006 aastal. Laste õpetaja on Karmen Kääramees, kontsertmeister Tiiu Sisask, kes usuvad, et iga laps on võimeline pilli mängima ja tal on palju, mida pillimängu kaudu edasi anda!

Ansambel Una Corda

Una Corda tähendab itaalia keeles ühte keelt. Liis Viira harfil, Ene Nael klavessiinil ja Kristi Mühling kandlel kõlavadki kokku nõnda, nagu tegemist oleks ühtselt hingava organismiga. Kuigi kolm pilli on kõik erineva ajaloolise tausta ja isikupäraste tämbritega, ühendab neid heli tekitamine näppimise teel ja teatav kammerlikkus. Kuigi Una Corda on esitanud ajaloolist ja kaasaegset klassikat, näiteks Bachi ja Pärdi loomingut, on nende repertuaaris tähtsal kohal ka uus muusika. Nii on nad esitanud näiteks Mingo Rajandi, Liis Viira jpt heliteoseid.

Helen Lokuta (metsosopran) ja Ralf Taal (klaver)

Helen Lokuta on uuema põlvkonna säravamaid metsosopraneid. Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Viimased 15 aastat on  Lokuta olnud Rahvusooper Estonia solist. Teda iseloomustavad eriilmelised rollid, kuhu kuulub nii euroopa kui ka eesti heliloojate klassikat. Nii on ta laulnud näiteks Carmenit Bizet’ samanimelises ooperis, Angelinat Rossini „Tuhkatriinus“, Kleopatrat Händeli „Julius Caesaris“, Esimest diplomaati Tüüri „Wallenbergis” jne. Ta osalenud ka Nargen Opera projektides ja seisnud Läti Rahvusooperi ees Polina rollis Tšaikovski „Padaemandas“.

Ralf Taalil on soleerinud paljude Eesti orkestrite ees ning teinud koostööd Anu Tali, Eri Klasi, Paavo Järvi, Olari Eltsi, Tõnu Kaljuste ja mitmete teiste nimekate dirigentidega. Ta on andnud ka ohtralt soolokontserte, kus on esmajoones kõlanud Schuberti, Beethoveni ja Chopini looming. Taal on ka hinnatud ansamblimuusik ning esinenud näiteks koos Mati Palmi, Ain Angeri, Pille Lille, Indrek Vau jpt-ga. Hetkel töötab ta pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.

Bassiduo Peedu Kass - Mihkel Mälgand

Kontrabass on soolopillina haruldus, kontrabassiduost rääkimata. Ometi on kaks Eesti hõivatumat jazzbassimängijat Peedu Kass ja Mihkel Mälgand oma pillid paari pannud ja katsetavad kontrabassiduo võimalusi. Nende muusika on pigem meeleolukas ning pakub kuulamiseks tõlgendusi tuttavatest hittidest. Ja kui hästi läheb, teevad muusikud pillidega ka mõne hoogsama (tantsu)liigutuse!

Imbi Tarum (klavessiin) ja Julia Ageyeva-Hess (klavessiin)

Armastatud eesti klavessinist Imbi Tarum on mänginud paljudes kollektiivides. Nii kuulus ta aastatel 20 aastat Hortus Musicuse ridadesse ning hiljem ansamblisse Tallinn Baroque, Tallinna Barokkorkestrisse, Soome-Eesti Barokkorkestrisse ja ansamblisse Corelli Consort. Nõutud muusikuna on ta teinud koostööd paljude väliskolllektiividega nagu Concerto Copenhagen, Concerto Palatino, His Majesty’s Sagbutts, Sansara jpt. Tarum pole ainult hinnatud ansamblist, vaid ka solist, ning soolokontserdid on viinud teda paljudesse Euroopa riikidesse. Tema lavapartnerite hulka kuuluvad sellised nimekad muusikud nagu Kaia Urb, Risto Joost, Uku Joller, Kädy Plaas, Tõnu Jõesaar, aga ka hollandi bass Harry van der Kamp, saksa tšellist Hans-Rolf Hauck ja plokkflötist Ingrid Paul, rootsi kontratenor Mikael Bellini jpt. Tarum on tuntud ka klavessiini- ja basso continuo mängu pedagoogina, tehes seda tööd püsivalt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, ent andes meistrikursuseid ka mujal maailmas.

Julia Ageyeva Hess on noorema põlvkonna tuntumaid klavessiniste. Alustanud muusikaõpinguid klaverimänguga Nõmme Muusikakoolis, omandas ta 2011. aasta kevadel doktorikraadi klavesiini erialal New Yorgis, Stony Brooki Ülikoolis. Ageyeva-Hessi õpetajateks on olnud John Metz, Arthur Haas, Eckart Sellheim, ühtlasi on ta osalenud Lars Ulrik Mortenseni, Ketin Haugsandi, Andrew Lawrence Kingi ja Kenneth Weissi meistrikursustel. Ta on esinenud solisti ja ansamblistina mitmel pool maailmas, alustades Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaaga ning lõpetades Baltimaade ja Venemaaga. 2010. aastal oli Ageyeva-Hess Moskvas toimunud Andrei Volkonski nimelise klavessiinikonkursi finalist ning diplomand. 2012. aastal võitis ta teise preemia Westfieldi rahvusvahelisel klavessiinikonkurssil Washingtonis.

Indrek Vau (trompet) ja Peep Lassmann (klaver)

Sibeliuse Akadeemia vilistlane Indrek Vau on tunnustatud trompetisolist, keda iseloomustab žanriline mitmekesisus. Seega mahub tema repertuaari nii 20. sajandi klassikat Hindemithi, Šostakovitši ja Pärdi sulest, aga ka varajast muusikat. Lisaks tööle ERSOs on Vau osalenud mitmete välisorkestrite töös. Nii on ta soleerinud Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestris, Tapiola Sinfoniettas jm. Alates 2011. aastast astub ta regulaarselt üles Helsingi Barokkorkestri ridades.

Peep Lassmann on eesti hinnatuimaid pianiste, kes on tuntud nii solisti kui ka ansamblistina. Lassmanni repertuaaris on erilisel kohal Olivier  Messiaeni klaverimuusika ning eesti muusika ning ta on seisnud kuulsate orkestrite ees, alates ERSOst ja lõpetades Moskva Filharmoonia Orkestriga. Lassmann on musitseerinud Aaron Rosandi, Yosif Feigelsoni, David Grimali ja paljude teiste tuntud interpreetidega ning teinud koostööd selliste nimekate dirigentidega nagu Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer ja Juozas Domarkas. Ta on andnud  meistrikursusi üle kogu maailma, alates Euroopast ja Ameerikast ning lõpetades Aasiaga, ning kuulunud paljude muusikakonkursside žüriidesse. Omaaegse Tallinna Riikliku Konservatooriumi kasvandikuna sai temast pärast kooli lõpetamist õppejõud ning tänaseks on ta olnud pikaaegne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor.

Alina Sakalouskaya (mandoliin) ja Kadri Ploompuu (harmoonium)

Valgevenest pärit Alina Sakalouskaya on tuntud virtuoosse domra- ja mandoliinimängijana, keda on tunnustatud ka mitmete preemiatega. Ta on olnud näiteks Prokofjevi balleti “Romeo ja Julia” mandoliinisolist ning esitanud nii itaalia, saksa ja prantsuse vanamuusikat, aga ka uut muusikat. Viimased 15 aastat on Sakalouskaya elanud Eestis ja rikastanud siinset muusikaelu.

Kadri Ploompuu on Tallinna Piiskopliku Toomkiriku organist aastast 1990. Ta on aktiivselt tegev ka kontsertorganistina.

G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli õpilased

Vene Filharmoonia Ühingu muusikud

Eelmisel aastal toimus Vene Kultuurikeskuses 1.oktoobril Rahvusvahelise Muusikapäeva raames klassikalise muusika maraton. Kuna ettevõtmine sai palju positiivset vastukaja, siis on ka sel aastal võimalik seal kuulata klaveriteoste valimikku tuntud heliloojatelt.

Maratonesinemise viis eelmisel aastal läbi klaverimängu meister, meie kultuurikeskuse lugupeetud ja armastatud pianist, pedagoog, Vene Filharmoonia Ühingu esimees, paljude konkursside laureaat, kontsertpianist Vladimir Ignatov. Sel aastal esinevad Vene Filharmoonia Ühingu liikmed. Kes täpsemalt, see jääb hetkel veel saladuseks.

Esitlusele tulevad teosed järgmistelt heliloomingu meistritelt: J.S.Bach, J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven, F.Schubert, R.Schumann, F.Mendelssohn-Bartoldy, F.Chopin, F.Liszt, E.Grieg, M.Glinka, A. Dargomõzki, P.I. Tšaikovski, S.Rahmaninov jt.

Tallinna Kammerorkester

Tallinna Kammerorkestri (TKO) asutas dirigent Tõnu Kaljuste 1993. aastal. Kuigi Tallinna Kammerorkestri põhikoosseis koosneb vaid keelpillimängijatest, osalevad prestiižika orkestri töös pidevalt ka parimad puhkpillimängijad Eesti Riiklikust Sümfooniaorkestrist ja Rahvusooperist Estonia. Alates 2013. aasta st on TKO peadirigendi kohale Risto Joost.

TKO on esinenud paljudel mainekatel muusikafestivalidel ning töötanud koos nii tuntud eesti kui ka välismaa dirigentidega.

Tallinna Kammerorkestri osalusel salvestatud Arvo Pärdi autoriplaat “Adam’s Lament” pälvis 2014. aastal Grammy.

"Viska viisi" Dirigent Aarne Saluveeri õpituba lauluhuvilistele mitteviisipidajatele

Neidudekoor Kammerhääled, dirigent Ingrid Roose

Kaks aastanud tegutsenud neidudekoori Kammerhääled ridadesse kuuluvad lauljad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tallinna Muusikakeskkoolist, Tallinna Ülikoolist ja mujalt.  Kammerhääled laulavad nii eesti kui ka välisheliloojate loomingut ning neil on ette näidata palju edukaid esinemisi, sealhulgas 2014. aasta kontserttuur Eesti kirikutesse, mille muutis eriliseks valgusemäng saalis. Muusikapäeval juhatab koori dirigent Ingrid Roose.

Andres Uibo (orel), Mari-Liis Uibo (viiul) ja Aare Tammesalu (tšello)

Andres Uibo on hinnatud organist, kammermuusik, produtsent, pedagoog ja helilooja. Ta on andnud üle tuhande soolokontserdi mitmel pool maailmas, näiteks Euroopas, Venemaal, Iisraelis ja Jaapanis. Uibo on loonud muusikat näiteks sümfooniaorkestrile, kammerkoosseisudele, koorile ja orelile. Ta on algatanud ka mitmeid olulisi muusikafestivale, näiteks Tallinna Rahvusvahelist Orelifestivali, Suure-Jaani muusikafestivali ja Tallinna Bachi-nimelist muusikafestivali. Antud kontserdil esineb Uibo koos oma Viinis ja USAs tudeerinud viiuldajast tütre Mari-Liis Uiboga ning tšellisti Aare Tammesaluga.

Kristel Kutser (torupill) ja sõbrad

Torupillimängija Kristel Kutser on lõpetanud nii Viljandi Kultuuriakadeemia kui ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Hetkel õpetab ta torupilli Tallinna Nõmme Noortemajas ja teeb muusikat Rändteatris Vaba Vanker. Antud kontserdil astub ta üles koos oma muusikutest sõpradega.

Kristel Kutseri (torupill) õpilased

Torupillimängija Kristel Kutser on lõpetanud nii Viljandi Kultuuriakadeemia kui ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Hetkel õpetab ta torupilli Tallinna Nõmme Noortemajas ja teeb muusikat Rändteatris Vaba Vanker. Antud kontserdil astuvad üles tema õpilased.

Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja

Eesti Rahvusmeeskoor on eesti muusika olulisemaid firmamärke, mille asutas 1944. aastal eesti koorimuusika legend Gustav Ernesaks. Ühtlasi on tegemist suurima kutselise meeskooriga maailmas. Tänaseks on RAM esinenud erinevate tippdirigentide käe all üle kogu maailma, alates Kanadast ja lõpetades Iisraeliga, astunud üles nii à capella kui ka sümfooniaorkestriga ning võitnud 2004. aastal näiteks Grammy-auhinna. Lisaks eesti heliloojatele on RAMile loomingut kirjutanud sellised maailmanimed nagu Šostakovitš, Taktakišvili, Bryars ja Bonato.

Lasnamäe, Nõmme ja Tallinna muusikakoolide õpilased

Lasnamäe Muusikakool on oma tegevusaastate jooksul kasvanud üle kahe korra ning õppida saab seal pillimängu 20 instrumendil. Selles koolis, ainsana Tallinnas, on lastel võimalus õppida ka orelimängu. Koolis pööratakse palju tähelepanu õpilase loovuse arendamisele ning Igal aastal toimuvad omaloomingupäevad, kus igaüks saab esineda enda loodud muusikapala või improvisatsiooniga.

Nõmme Muusikakool on Eestis üks suuremaid muusikakoole – 465 õpilasega, kus on võimalik õppida vanuses 6-19 aastat. Koolis saab õppida mängima paljusid instrumente – klaverit, akordionit, viiulit,tšellot, kontrabassi,kitarri, flööti,oboed,klarnetit, saksofoni,fagotti ja trompetit,trombooni,eufooniumi,tuubat ning löökpille. Koolis tegutseb keelpilli-, sümfoonia – ja puhkpilliorkester.Samuti palju väiksemaid kammeransambleid.

Tallinna Muusikakool asutati 1944. aastal Tallinna Konservatooriumi juures, kui otsustati alustada ka laste instrumendiõpetusega. Koolis saab õppida klaverit, viiulit, tšellot, kitarri, flöödi, oboe, fagoti, saksafoni, trompeti, metsasarve, löökpillide, akordioni, kromaatilise kandle eriala. 4-ndas klassis lisandub ka ansambel või orkester. Muusikakool on olnud tugipunktiks Vabariiklikule Noorte Viiuldajate Ansamblile eesotsas dirigent Erich Loidiga. Koolis on alustanud oma muusikuteed Eri Klas, Urve Lippus, Peep Lasmann, Lepo Sumera, Arvo Volmer, Mart Siimer, Kristi Mühling, Mare Väljataga, Hedvig Hanson, Maarja-Liis Ilus, Hanna Pruuli, Nele-Liis Vaiksoo jpt. muusikutena tuntud inimesed.

Pille-Rite Rei (vokaal) ja Joosep Talumaa (kitarr)

Noored muusikud Pille-Rite Rei ja Joosep Talumaa pakuvad publikule enda tehtud seadeid jazzstandarditest ja bossapaladest. Muusikud on lubanud, et välismaiste lugude sekka eksib kindlasti ära ka mõni rohkem või vähem tuttav eesti pala.

Kristel Kutser (torupill) ja sõbrad

Torupillimängija Kristel Kutser on lõpetanud nii Viljandi Kultuuriakadeemia kui ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Hetkel õpetab ta torupilli Tallinna Nõmme Noortemajas ja teeb muusikat Rändteatris Vaba Vanker. Antud kontserdil astub ta üles koos oma muusikutest sõpradega.

Kristel Kutseri (torupill) õpilased

Torupillimängija Kristel Kutser on lõpetanud nii Viljandi Kultuuriakadeemia kui ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Hetkel õpetab ta torupilli Tallinna Nõmme Noortemajas ja teeb muusikat Rändteatris Vaba Vanker. Antud kontserdil astuvad üles tema õpilased.

Muusikapäeva tervituskontsertid Noorte Moosekantide Seltsilt

Lauri Kadalipp (saksofon)

Viljandi muusik Lauri Kadalipp alustas muusikaõpinguid esialgu klarnetist, ent orienteerus siis hoopis ümber jazzsaksofonile. Hetkel õpibki ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias jazzmuusikat. Kuigi saksofon on tema põhipill, meeldib talle lisaks mängida ukulelet ja löökpille.

Ingrid Rabi (vokaal) ja Johannes Laas (kitarr)

Amaroza Quartet

Amaroza Quarteti liikmeteks on noored andekad muusikud: viiuldajad Anna-Maria Rannamägi ja Maris Viisma, viiolamängija Merike Heidelberg ja tšellist Aike Randmann. Amaroza kvarteti repertuaari moodustavad muusikalide ning pop- ja rokkhitid, aga ka tangod, valsid, polkad jms.

Elva Muusikakooli õpilased

Elva Muusikakool loodi 1960. aastal. Hetkel õpib seal 150 õpilast ja töötab 20 õpetajat. Instrumentidest on võimalik õppida klaverit, akordioni, viiulit;  puupuhkpillidest flööti, klarnetit, saksofoni; vaskpillidest trompetit,  trombooni, eufooniumi. Lisaks on kool hakanud vaatama ka rütmimuusika poole õpetades kitarri, basskitarri,  trumme, jazz-pop klaverit ja estraadilaulu.  Viimastel aastatel on kool pööranud üha suuremat tähelepanu ka ansamblimänguoskuse arendamisele, olgu see siis klassikaline- või  rütmimuusika. Selle aasta detsembris tähistab kool juba oma 55 sünnipäev.

Juuli Lill (metsosopran), Andres Köster (tenor) ja Ashot Drnoyan-Bobrovsky (klaver)

Metsosopran Juuli Lill on armastatud ooperi- ja kammerlaulja, kel on ette näidata nii palju olulisi rolle kui ka soliidne haridustee. Nii on ta õppinud laulmist Peterburi Konservatooriumi juures, Eesti Muusikaakadeemias ja Viini Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis ning täiendanud end mitmete nimekate professorite juures. Viimased kümme aastat on Juuli Lill Rahvusooper Estonia solist. Tal on ette näidata rida säravaid rolle, näiteks Carmen ja Mercédès Bizet’ “Carmenis”, Brangäne Wagneri “Tristanis ja Isoldes”, Olga Tšaikovski “Jevgeni Oneginis”, Smeraldina Prokofjevi “Armastuses kolme apelsini vastu”, Ajakirjanik Vihmandi “Armastuse valemis” jne. Sellega Lille tegevus ei piirdu ning lisaks on ta olnud solist ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel ja laulnud ooperirolle Nargen Opera etendustes. Käesoleval kontserdil musitseerib ta koos tenor Andres Köster ja kontsertmeister Ashot Drnoyan-Bobrovskyga.

Rahvusooper Estonia solist Andres Köster ühendab endas parimad lääne ja vene laulukoolide traditsioonid. Nii on ta lisaks Eesti Muusikaakadeemiale õppinud Rimski-Korsakovi nimelises Peterburi Riiklikus Konservatooriumis ja Viini muusikaülikoolis. Tema rollide hulka kuuluvad José Bizet’ “Carmenis”, Cavaradossi Puccini “Toscas”, Prints Prokofjevi “Armastuses kolme apelsini vastu”, August Kõrvitsa “Liblikas”, Meremees Wagneri “Tristanis ja Isoldes” jpm. Köster on ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali stipendiumite laureaat ning Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kultuuristipendiumi laureaat.

Käesoleval kontserdil esineb koos Juuli Lille ning Andres Kösteriga ka kontsertmeister Ashot Drnoyan-Bobrovskyga.

Lauri Kadalipp (saksofon)

Viljandi muusik Lauri Kadalipp alustas muusikaõpinguid esialgu klarnetist, ent orienteerus siis hoopis ümber jazzsaksofonile. Hetkel õpibki ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias jazzmuusikat. Kuigi saksofon on tema põhipill, meeldib talle lisaks mängida ukulelet ja löökpille.

Amaroza Quartet

Amaroza Quarteti liikmeteks on noored andekad muusikud: viiuldajad Anna-Maria Rannamägi ja Maris Viisma, viiolamängija Merike Heidelberg ja tšellist Aike Randmann. Amaroza kvarteti repertuaari moodustavad muusikalide ning pop- ja rokkhitid, aga ka tangod, valsid, polkad jms.

Nõo Muusikakooli ja H. Elleri nim Tartu muusikakooli õpilased

Nõo Muusikakoolil on kujunenud toredaks traditsiooniks korraldada Muusikapäeva kontsert koos H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli õpilastega. Tänavuse aasta teeb eriliseks asjaolu, et Nõo Muusikakool saab seda esmakordselt teha oma maja saalis – nimelt alustame septembris õppetööd täiesti uues, spetsiaalselt muusikakoolile projekteeritud õppehoones. Enne kontserti toimub uue maja õnnistamine Nõo kirikuõpetaja, Mart Jaansoni poolt, keda eesti muusikamaailmas tuntakse helilooja ning muusikateoreetikuna.

Lembit Orgse (klaver)

Lembit Orgse on hinnatud varajase muusika esitaja. Tema kontserditegevuses moodustavad suure osa esinemised klavessiini- ja basso continuo mängijana ning tema repertuaaris on olulisel kohal J. S. Bachi looming. Eesti Muusika ja Teatriakadeemia õppejõuna on Orgse ka tuntud klaver- ja klahvpillipedagoog ning kuulub Eesti Klaveriõpetaja Ühingu juhatusse.

Juuli Lill (metsosopran), Andres Köster (tenor) ja Ashot Drnoyan-Bobrovsky (klaver)

Metsosopran Juuli Lill on armastatud ooperi- ja kammerlaulja, kel on ette näidata nii palju olulisi rolle kui ka soliidne haridustee. Nii on ta õppinud laulmist Peterburi Konservatooriumi juures, Eesti Muusikaakadeemias ja Viini Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis ning täiendanud end mitmete nimekate professorite juures. Viimased kümme aastat on Juuli Lill Rahvusooper Estonia solist. Tal on ette näidata rida säravaid rolle, näiteks Carmen ja Mercédès Bizet’ “Carmenis”, Brangäne Wagneri “Tristanis ja Isoldes”, Olga Tšaikovski “Jevgeni Oneginis”, Smeraldina Prokofjevi “Armastuses kolme apelsini vastu”, Ajakirjanik Vihmandi “Armastuse valemis” jne. Sellega Lille tegevus ei piirdu ning lisaks on ta olnud solist ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel ja laulnud ooperirolle Nargen Opera etendustes. Käesoleval kontserdil musitseerib ta koos tenor Andres Köster ja kontsertmeister Ashot Drnoyan-Bobrovskyga.

Rahvusooper Estonia solist Andres Köster ühendab endas parimad lääne ja vene laulukoolide traditsioonid. Nii on ta lisaks Eesti Muusikaakadeemiale õppinud Rimski-Korsakovi nimelises Peterburi Riiklikus Konservatooriumis ja Viini muusikaülikoolis. Tema rollide hulka kuuluvad José Bizet’ “Carmenis”, Cavaradossi Puccini “Toscas”, Prints Prokofjevi “Armastuses kolme apelsini vastu”, August Kõrvitsa “Liblikas”, Meremees Wagneri “Tristanis ja Isoldes” jpm. Köster on ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali stipendiumite laureaat ning Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kultuuristipendiumi laureaat.

Käesoleval kontserdil esineb koos Juuli Lille ning Andres Kösteriga ka kontsertmeister Ashot Drnoyan-Bobrovskyga.

Ülenurme Muusikakooli õpilased

Henri Rosin (tšello), Brita Lii Sei (klaver), Oliver Sepp (akordion), Reena Seeba (flööt), Kairi-Liis Roonurm (oboe), Edvin Krehov (klarnet), Eva-Liza Kodis (saksofon), Hanna-Liisa Kuusik (viiul), Nele-Ann Vare (kannel), Andrei Švõrov (kitarr), Liis Reimand (klaver), Lotta Nurme (flööt), Mattias Oll (klaver), Kärt Roio (klaver)

Ülenurme Muusikakooli õpilased

Jasper Luik (klaver), Ege-Emma Rohusalu (kannel), Annabel Sarapuu (klaver), Carmen Veltmann (akordion), Oskar Puis (flööt), Kalev Ifan Pechter (trompet), Sandra Lubi (flööt), Lisette Jürgenson (oboe), Karel Udras (klarnet), Karel Keis (saksofon), Karl-Hendrik Veidenberg (trompet), Marleen Mäeorg (viiul), An Priks (viiul), Hanna-Maris Põder (tšello), Jako Väli (kitarr)

Tartu I Muusikakooli õpilased

Ülenurme Muusikakooli rütmimuusika vokalistid

Kontserdil astuvad ülesse Pauline Vähi, Karoliine Pärlin, Hermine Aints, Liisi Oja, Kirke-Laura Allik, Anette-Johanna Park, Kristin Ilm, Anna Maria Kupper, Brigita Murutar, Kethrin Urbas, Liina Uibo.

Juuli Lill (metsosopran), Andres Köster (tenor) ja Ashot Drnoyan-Bobrovsky (klaver)

Metsosopran Juuli Lill on armastatud ooperi- ja kammerlaulja, kel on ette näidata nii palju olulisi rolle kui ka soliidne haridustee. Nii on ta õppinud laulmist Peterburi Konservatooriumi juures, Eesti Muusikaakadeemias ja Viini Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis ning täiendanud end mitmete nimekate professorite juures. Viimased kümme aastat on Juuli Lill Rahvusooper Estonia solist. Tal on ette näidata rida säravaid rolle, näiteks Carmen ja Mercédès Bizet’ “Carmenis”, Brangäne Wagneri “Tristanis ja Isoldes”, Olga Tšaikovski “Jevgeni Oneginis”, Smeraldina Prokofjevi “Armastuses kolme apelsini vastu”, Ajakirjanik Vihmandi “Armastuse valemis” jne. Sellega Lille tegevus ei piirdu ning lisaks on ta olnud solist ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel ja laulnud ooperirolle Nargen Opera etendustes. Käesoleval kontserdil musitseerib ta koos tenor Andres Köster ja kontsertmeister Ashot Drnoyan-Bobrovskyga.

Rahvusooper Estonia solist Andres Köster ühendab endas parimad lääne ja vene laulukoolide traditsioonid. Nii on ta lisaks Eesti Muusikaakadeemiale õppinud Rimski-Korsakovi nimelises Peterburi Riiklikus Konservatooriumis ja Viini muusikaülikoolis. Tema rollide hulka kuuluvad José Bizet’ “Carmenis”, Cavaradossi Puccini “Toscas”, Prints Prokofjevi “Armastuses kolme apelsini vastu”, August Kõrvitsa “Liblikas”, Meremees Wagneri “Tristanis ja Isoldes” jpm. Köster on ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali stipendiumite laureaat ning Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kultuuristipendiumi laureaat.

Käesoleval kontserdil esineb koos Juuli Lille ning Andres Kösteriga ka kontsertmeister Ashot Drnoyan-Bobrovskyga.

Klaveriorkester koosseisus Nata-Ly Sakkos, Toivo Peäske, Kai Ratassepp, Mati Mikalai, Reet Kopvillem-Ruubel, Piret Habak, Piret Väinmaa ja Lauri Väinmaa

Nata-Ly Sakkos on armastatud pianist ja pedagoog, keda kontserttegevus on viinud Soome, Rootsi, Inglismaale, Saksamaale ja mujale. Ta on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammeransambli dotsent ning Tallinna Muusikakeskkooli kammeransambli osakonna juhataja. Meistrikursused on viinud teda Soome, Lätti, Venemaale, Itaaliasse ja mujale mainekatesse saalidesse üle maailma. Sakkost on tunnustatud ka Eesti muusika aastapreemiaga ja Valgetähe ordeniga. Ka Toivo Peäske jagab end interpreedi- ja pedagoogitöö vahel. Nii on ta Rakvere Muusikakooli direktor ning esinenud Venemaal, Saksamaal, Rootsis, Soomes ja mujal. Teda seob koostöö paljude armastatud muusikutega, näiteks Heli Veskuse, Pille Lille, Mati Turi, Triin Ruubeli ja paljde teistega. Muusikapäeval esinevad Sakkos ja Peäske oma kuulsa klaveriduona, mis on tegutsenud juba viimased 40 aastat.

Klaveriduo Kai Ratassepp ja Mati Mikalai on rikastanud Eesti muusikamaastikku juba 15 aastat ning nende repertuaar ulatub klassikast kaasajani. Sealjuures on nende loomingus oluline koht eesti heliloojate uudisloomingul, näiteks Ülo Kriguli ja Jüri Reinvere teostel. Nad on võitnud mitmeid rahvusvahelisi preemiaid, esinenud nii Eesti kui Euroopa kontserdisaalides ning teinud koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Berliini Saksa Sümfooniaorkestri, Kremerata Baltica jpt-ga. 2000. aastal tunnustati duot Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Reet Ruubel on armastatud eesti pianist. Omaaegse Tallinna Konservatooriumi kasvandikuna töötab ta ise nüüd sealsamas, tänases Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, õppejõu ja kontsertmeistrina. Kammermuusikuna teeb ta akiivset koostööd nii eesti kui välismaiste interpreetidega. Käesoleval kontserdil musitseerib Reet Ruubel koos pianist Piret Habakuga.

Lauri Väinmaa pole ainult pianist, aga ka pedagoog ja muusikaelu edendaja. Näiteks on ta rahvusvahelise festivali Klaver algataja ja korraldaja. Teda iseloomustab lai repertuaar, alates Beethovenist ja Pärdist ning lõpetades Schnittke ja Ligetiga. Ta on olnud eesti heliloojate Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Toivo Tulevi, Urmas Sisaski, Peeter Vähi ja Ülo Kriguli teoste esmaesitaja. Väinmaa on esinenud Suurbritannias, Jaapanis, Saksamaal, Hollandis, Rootsis, Soomes jm ning teinud koostööd ERSO, Hollandi, Läti ja Soome Raadio Sümfooniaorkestri jt-ga. Lauri Väinmaa õpetab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning annab meistrikursusi erinevates maades. Piret Väinmaa on esinenud Inglismaal, Saksamaal, Soomes, Lätis ja Eestis. Ta on olnud solist nii Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kui ka ERSO ees. Aastast 2003 töötab ta ka Tallinna Georg Otsa nimelises Muusikakoolis. Väinmaa pole mitte ainult pianist ja pedagoog, aga ka publitsist ning avaldanud muusikaalaseid artikleid ajalehes Sirp ning ajakirjas Muusika. Piret ja Lauri Väinmaad seob pikaajaline loominguline koostöö. Ka käesoleval kontserdil esinevad Väinmaad oma enam kui kümme aastat tegutsenud klaveriduoga.

Kontsert toimub koostöös Eesti Kontserdiga.

Ülenurme Muusikakooli õpilased

Liis Reimand (klaver),Sebastian Juht (klaver),Georg Juht (klaver), Keiu Priks (akordion), Pille-Riin Kurrikoff (flööt), Hannes Hanimägi (oboe), Richard Jõgi (klarnet), Grete Andreson (viiul),Oliver Andreson (tšello), Emma Vahelaan (viiul), Kertu Kokk (viiul), Stella Elisabeth Saar (kannel), Kermo Aru (kitarr), Joonas Väli (saksofon), Siim Seppo (saksofon), Krislin Sarap (klaver)

Ülenurme Muusikakooli rütmimuusika vokalistid

Kontserdil astuvad ülesse Pauline Vähi, Karoliine Pärlin, Hermine Aints, Liisi Oja, Kirke-Laura Allik, Anette-Johanna Park, Kristin Ilm, Anna Maria Kupper, Brigita Murutar, Kethrin Urbas, Liina Uibo.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia on aastaid olnud pärimusmuusikute kasvulava. Kool on tuntud oma kindla käekirja ja stiili ning soliidsete õppejõudude poolest, kelle hulka kuuluvad näiteks Elo Kalda, Tarmo Noormaa, Cätlin Mägi jpt. Nii on Viljandist sirgunud mitu põlvkonda oma koolkonda esindavaid muusikuid, näiteks Sandra Sillamaa, Maarja Nuut jpt.

Kontserdil astuvad ülesse Ann Maria Piho (kannel), Liisi Pley (kannel), Martin Vill (saksofon, torupill), Katariina Tirmaste (flööt), Kathi Koch (klaver).

"Tormis üle maa" - Veljo Tormis 85. Eesti Televisiooni Tütarlastekoor, dirigent Aarne Saluveer

Otepää Muusikakooli õpilased

Otepää Muusikakool tähistab käesoleval õppeaastal 40. aastapäeva! Koolis on umbes 100 õpilast ning õppida on võimalik klaverit, akordioni, viiulit, klassikalist kitarri, löökpille ning erinevaid puhkpille- klarnet, plokkflööt, trompet, tromboon, tuuba, altsarv, metsasarv, saksofon. Toimuvad ka laulutunnid ning kogemusi saab omandada viisikannelde ja erinevate elektripillide mängimises.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia on aastaid olnud pärimusmuusikute kasvulava. Kool on tuntud oma kindla käekirja ja stiili ning soliidsete õppejõudude poolest, kelle hulka kuuluvad näiteks Elo Kalda, Tarmo Noormaa, Cätlin Mägi jpt. Nii on Viljandist sirgunud mitu põlvkonda oma koolkonda esindavaid muusikuid, näiteks Sandra Sillamaa, Maarja Nuut jpt.

Kontserdil astuvad ülesse Ann Maria Piho (kannel), Liisi Pley (kannel), Martin Vill (saksofon, torupill), Katariina Tirmaste (flööt), Kathi Koch (klaver).

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia on aastaid olnud pärimusmuusikute kasvulava. Kool on tuntud oma kindla käekirja ja stiili ning soliidsete õppejõudude poolest, kelle hulka kuuluvad näiteks Elo Kalda, Tarmo Noormaa, Cätlin Mägi jpt. Nii on Viljandist sirgunud mitu põlvkonda oma koolkonda esindavaid muusikuid, näiteks Sandra Sillamaa, Maarja Nuut jpt.

Kontserdil astuvad ülesse Ann Maria Piho (kannel), Liisi Pley (kannel), Martin Vill (saksofon, torupill), Katariina Tirmaste (flööt), Kathi Koch (klaver).

Valga ja Valka Muusikakoolide õpilased ja õpetajaid, Piret Puusta laulustuudio „Minimuusikal“ solistid

Viljandi Muusikakooli õpilased

Viljandi Muusikakooli õpilased

Jaani kiriku kellad ja Kristel Aer (orel)

Aktiivne organist ja orelipedagoog Kristel Aer on esinenud nii Eesti kui ka välismaa kirikutes ning andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Venemaast ja lõpetades Hollandiga. Ka tema haridustee on muljetavaldav ja nii on ta täiendanud end näiteks Sibeliuse Akadeemias ja Kopenhaageni Kuninglikus Konservatooriumis. Aer ei piirdu vaid muusiku- ja pedagoogitööga ning on teinud kaastööd ajalehele Eesti Kirik ja ajakirjale Muusika, aga redigeerinud ka Peeter Süda kogutud oreliteoseid.

Viljandi Muusikakooli õpilased

Viljandi Muusikakooli õpilased

Tuuliki Jürjo (orel)

Omal ajal muusikapedagoogikat tudeerinud Tuuliki Jürjo keskendus hiljem hoopis orelimängule ning on nüüdseks tunnustatud organist ja kirikumuusik. Lisaks organistitegevusele on ta juhatanud näiteks Tartu Maarja koguduse kammerkoori “Soli Deo Gloria”, õpetanud muusikat näiteks Narva Eesti Gümnaasiumis ja Narva Koorikoolis ning olnud organist Narva Aleksandri koguduses. Käesolevast aastast töötab Jürjo Viljandi Pauluse ja Jaani kirikute ja organistina. Tema muusikutöö on viinud teda kontsertidega Leetu, Soome, Rootsi, Saksamaale ja Prantsusmaale. Jürjo on loonud muusikat laste- ja segakooridele, ansamblitele ja solistidele ning kirjutanud oreliteoseid. Ta on ka tegus korraldaja ning organiseerinud kontserdisarju, laulupidusid ja festivale.

Kristel Aer (orel)

Aktiivne organist ja orelipedagoog Kristel Aer on esinenud nii Eesti kui ka välismaa kirikutes ning andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Venemaast ja lõpetades Hollandiga. Ka tema haridustee on muljetavaldav ja nii on ta täiendanud end näiteks Sibeliuse Akadeemias ja Kopenhaageni Kuninglikus Konservatooriumis. Aer ei piirdu vaid muusiku- ja pedagoogitööga ning on teinud kaastööd ajalehele Eesti Kirik ja ajakirjale Muusika, aga redigeerinud ka Peeter Süda kogutud oreliteoseid.

Suure-Jaani Muusikastuudio õpilased ja õpetajad Kärt Kaljaspolik, Ele Millistfer, Themuri Sulamanidze ja Erki Sepp

Suure-Jaani muusikastuudio loodi 2014.aasta alguses, kahe õppeaasta jooksul on meie stuudiosse tee leidnud  60 last. Õpitakse laulmist, klaverit, trumme, kitarri ja noodikirja lugemist. Lastega tegelevad toredad õpetajad Suure-Jaanist ja Viljandist. Muusikapäeva kontsertidel astuvad muusikastuudio laululapsed üles Kärt Kaljaspoliku ja Ele Millistferi juhendamisel, klaveril ja kitarril saadavad lapsi Themuri Sulamanidze ja Erki Sepp.

Pereansambel Lest

Selle ansambli moodustavad Aerude musikaalse perekonna kolm tütart Kreete, Kertu ja Kirke Aer ning  nende organistist ema Kristel Aer. Kontserdil saab nende esituses kuulda erinevaid instrumente.

Suure-Jaani Muusikastuudio õpilased ja õpetajad Kärt Kaljaspolik, Ele Millistfer, Themuri Sulamanidze ja Erki Sepp

Suure-Jaani muusikastuudio loodi 2014.aasta alguses, kahe õppeaasta jooksul on meie stuudiosse tee leidnud  60 last. Õpitakse laulmist, klaverit, trumme, kitarri ja noodikirja lugemist. Lastega tegelevad toredad õpetajad Suure-Jaanist ja Viljandist. Muusikapäeva kontsertidel astuvad muusikastuudio laululapsed üles Kärt Kaljaspoliku ja Ele Millistferi juhendamisel, klaveril ja kitarril saadavad lapsi Themuri Sulamanidze ja Erki Sepp.

Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, dirigent Tonio Tamra

Jan Kulbin (trummid), Karl Madis Pennar (kitarr) ja Tobias Tammearu (saksofon)

Jan Kulbin, Karl Madis Pennar ja Tobias Tammearu õpivad või on õppinud H. Elleri nimelises muusikakoolis. Koos kaasõpilastega on nad osa võtnud Jazzkaare linnaruumiprojektist ning mängivad ka erinevates bändides. Jan Kulbin mängib trumme Innersoundis, Karl Madis Pennar on kitarrist ja Tobias Tammearu saksofonist bändis The Mighty Funk Beat Collective, Koolivennad on koos mänginud korduvalt ning ühtne muusikatunnetus kumab ka kontserdil läbi.

Jan Kulbin (trummid), Karl Madis Pennar (kitarr) ja Tobias Tammearu (saksofon)

Jan Kulbin, Karl Madis Pennar ja Tobias Tammearu õpivad või on õppinud H. Elleri nimelises muusikakoolis. Koos kaasõpilastega on nad osa võtnud Jazzkaare linnaruumiprojektist ning mängivad ka erinevates bändides. Jan Kulbin mängib trumme Innersoundis, Karl Madis Pennar on kitarrist ja Tobias Tammearu saksofonist bändis The Mighty Funk Beat Collective, Koolivennad on koos mänginud korduvalt ning ühtne muusikatunnetus kumab ka kontserdil läbi.

Jan Kulbin (trummid), Karl Madis Pennar (kitarr) ja Tobias Tammearu (saksofon)

Jan Kulbin, Karl Madis Pennar ja Tobias Tammearu õpivad või on õppinud H. Elleri nimelises muusikakoolis. Koos kaasõpilastega on nad osa võtnud Jazzkaare linnaruumiprojektist ning mängivad ka erinevates bändides. Jan Kulbin mängib trumme Innersoundis, Karl Madis Pennar on kitarrist ja Tobias Tammearu saksofonist bändis The Mighty Funk Beat Collective, Koolivennad on koos mänginud korduvalt ning ühtne muusikatunnetus kumab ka kontserdil läbi.

Antsla Muusikakooli õpilased ja õpetajad

Võru Muusikakooli õpetajad

Ansambel V.E.A., koosseisus Antsla ja Tarvastu Muusikakooli õpetajad